Kuidas mõjutas Prantsusmaa revolutsioon kultuuri? Aastal 1709 moodustati Monumentide Komisjon, mille tegevust jätkas 1793.aastast Kunastide Ajutine Komisjon. Need komisjonid pidid määrama,mida vana korra kultuuripärandist säilitada ja mida mitte. Vandaalitsemise käigus sai kannatada Notre- Dame'i katedraal paljud skulptuurid hävinesid,hiljem kasutati nende tükke tänavasillutise parandamiseks. Samasugust hävitustööd tuli ette ka paljudes provintsilinnades. Suuri raskusi tekkis maalikunsti säilitamisega,sest paljud kuulsate meistrite tööd puudutasid usuteemat. Üks osa maale tõepoolest hävitati,mõned läksid müügile ja osad jõuti koondada Louvre'isse,kus avati 1793.aastal rahavale mõeldud kunastimuuseum. Ohtu sattusid paljud raamatukogud ja arhiivid,mis olid jäänud kuninga lossidesse. Lisaks usulise sisuga teostele määrati hävitamisele juriidilised(pettuse tõttu),
Vastutasuks võtsid hugenotid oma võimu alla rea linnu Lõuna-Prantsusmaal. Hugenottide ja katoliiklaste vahel puhkes avalik sõda. Ööl vastu 24. aug, so Püha Bartholomäuse ehk Pärtlipäeval 1572 korraldas katoliiklik erakond Pariisis hugenottide metsiku tapmise. Katoliiklased olid öösel märgistanud ristidega hugenottide öömajade uksed.Tapatalgud Pariisis jätkusid 2 päeva, arvatavalt hukkus ligi 2000 hugenotti, neile kaasatundjat ja võõramaalast: Tapmine jätkus provintsilinnades, kus hukkus veel u 20 000. Hugenotid rajasid Lõuna-Prantsusmaal oma vabariigi ja hakkasid võitlema Valois'de dünastia vastu. Prantsusmaa rahunes alles pärast Henri Bourboni (Henri IV) poolt väljaantud Nantes'I edikti (1598):Katoliku usk Prantsusmaal valitsevaks.Lubati kuulutada kalvinismi (reformeeritud usutunnistust), kuid mitte Pariisis,Lõuna-Prantsusmaal jäeti hugenottidele rida kindlusi ning neile anti ka muid õigusi
kui autorit plaksutati lavale, ei saanud ta minna kuulajaskonna aplausi vastu võtma. Schuberti unistus, et ta ükskord saab Viinist lahkuda, puhata ja leida endale parema tegevuspaiga, ei läinud täide. Kahel suvel töötab ta Zelesz`is (Ungari), kus ta suure rahapuuduse survel annab muusikatunde Esterhazy von Galântha aristokraatlikus perekonnas; kolm korda (1819.a., 1825.a. koos Vogl`iga ja 1827.a.) sooritab ta kontsertreisi Ülem-Austria provintsilinnades ja - külades. Kuid need jäävad ainsateks kordadeks, kus tal õnnestub Viinist välja sõita. Schuberti kunsti eest võitlevad tema sõbrad. Nende kaudu hakkavad ilmuma tema teoste üksikud vihikud (alates 1821.a-st, piiratud tiraais, ainult asjaarmastajaile), mis talle aga kuigi suurt materiaalset kasu ei too. Alles 1826.a., siis kui Schubert muusika on juba laialt levinud rahvamasside seas, hakkavad muusikakirjastajad talle esitama väikseid tellimusi. Kui Schubert lõpetas oma 40
minna kuulajaskonna aplausi vastu võtma. Schuberti unistus, et ta ükskord saab Viinist lahkuda, puhata ja leida endale parema tegevuspaiga, ei läinud täide. Kahel suvel töötab ta Zelesz`is (Ungari), kus ta suure rahapuuduse survel annab muusikatunde Esterhazy von Galântha aristokraatlikus perekonnas; kolm korda (1819.a., 1825.a. koos Vogl`iga ja 1827.a.) sooritab ta kontsertreisi ÜlemAustria provintsilinnades ja külades. Kuid need jäävad ainsateks kordadeks, kus tal õnnestub Viinist välja sõita. Schuberti kunsti eest võitlevad tema sõbrad. Nende kaudu hakkavad ilmuma tema teoste üksikud vihikud (alates 1821.ast, piiratud tiraais, ainult asjaarmastajaile), mis talle aga kuigi suurt materiaalset kasu ei too. Alles 1826.a., siis kui Schubert muusika on juba laialt levinud rahvamasside seas, hakkavad muusikakirjastajad talle esitama väikseid tellimusi. Kui Schubert lõpetas oma 40
elanikest külades, kuid ainult 12% majanduslikult aktiivsetest elanikest töötasid põllumajanduse valdkonnas. Slovakkias, kus ainuke industrialiseerimine oli olnud sotsialistlik, elas 47% populatsioonist maal, kuid vaid 15% elanikest töötasid põllumajanduslikel aladel. 1970ndate aastatel elas Ungaris 50% tööjõulisest elanikkonnast külades, Budapestis oli selleks osakaaluks 21% ning teistes provintsilinnades 29%. Vastupidiselt, 55% külaelanikest töötasid tööstusaladel ning alla 30% kollektiviseeritud põllumajanduses. 1984. aasta lõpuks töötasid Poolas 58% maal elavatest isikutest mittepõlumajanduslikel aladel, aastal 1978 oli aga selleks osakaaluks 51%, 1970. aastal 42%, 1960. aastal 30% ning 1950. aastal 22%. Seega, 1980ndate aastate jooksul töötas neljas kesk- Euroopa riigis (CE-4) maal elavas populatsioonist kokku 23% põllumajanduses, 50% teistes
annaabi.ee 
