Juba 8. sajandil võeti hiina kirjamärkide kõrval kasutusele jaapani oma silpkiri kana, mis arvestas jaapani keele vajadusi. ,,Kojiki" ,,Nihongi" Kultuuri areng Heiani perioodil (8. - 12. sajand) 8. sajandi lõpul sai Jaapani pealinnaks Heian, praegune Kyoto. Keisrikoda eemaldus budismist ja hiinameelsus nõrgenes, kuni 10. sajandil katkestati suhted Hiinaga peaaegu täielikult. Õukonnas omandasid suure mõju provintsieliidist pärit kõrgemad sõjaväelased, kelle eesotsas oli vägede juhataja - sogun. Shinto positsioonid tugevnesid. Uut jõudu kogus jaapani traditsiooniline kultuur: lihtne ja tagasihoidlik arhitektuur, mille põhiprintsiibiks oli looduslähedus; shinto jumalusi kujutab reidkunst; jaapani maastike ja fauna aineline maal (eriti maaliti neid motiive ruumiosade eraldamiseks kasutatavaile sirmidele). Kuigi Heiani keisriloss arhitektuuris järgiti veel hiina eeskuju, ehitati keisrite
aastal 2. ,,Nihongi" (,,jaapani annaalid") 720. aastal Trükikunst tekkis Jaapanis Nara ajastu lõpu poole (770.a). algul trükiti puitplaatidele, hiljem alates 15. sajandist liikuvate hierogklüüfide abil. Jaapani silpkiri kana võeti kasutusele hiina kirjamärgkide kõrval 8. sajandil. 8. sajandi lõpul sai Jaapani pealinnaks Heian, praegune Kyoto. · Keisrikoda eemaldus budismist, hiinameelsus nõrgenes · Suurt mõju omasid provintsieliidist pärit sõjaväelased, eesotsas vägede juhataja sogun. · Shinoto positsioonid tugevnesid · Uut jõudu kogus jaapani traditsiooniline kultuur lihtne ja tagasihoidlik arhitektuur; shinoto jumalusi kujutav raidkunst; maastike ja fauna aineline kunst · Õistes jaapani klasikaline poeesia, mille domineerivaks vormiks oli 5-realine ja 31- silbiline tanka · Ilmus suur ametlik antoloogia ,,Vanema ja praeguse jaapani luule kogu"
annaabi.ee 
