Suurte maavaldajate talud muudeti riiklikeks. Kogu nende vara riigistati ning töötama hakkasid riigitöölised. Natuke väiksemad talud ühendati ning muudeti kolhoosideks. Viljale, väetisele ja varustusele pääsesid ligi vaid need, kelle maa kuulus sinna. Seejuures pidid nad riigile loovutama mingi protsendi oma saagist. Väikeseid talusid ei kõrvaldatud mitte kunagi. Need jäid edadi erakasutusse. Kevandamine Kuuba ekspordib kõige rohkem niklit. Riigi niklivarad asuvad Holguini provintis. Arvatakse, et Kuuba niklivarud on suurimad maailmas. Saarel leidub veel koobaltit, vaske, kroomi, soola, ja maagaasi. Sealset naftat on väga keeruline kätte saada. Kõrge väävli hulk korrodeerib rafineerimisevabrikuid. Vähed välisinvestori on nõus puurima Kuubal toornaftat. Sellest hoolimata on nafta toodang kasvanud 20,1 miljoni barrelinin ja maagaas 350 miljoni m3. Nafta ja gaas aitavad rahuldada riigi soojusenergia vajadusi. 17
Sotsiaaslsed ja majanduslikud olud halvenesid ka tunduvalt. Kohalikud aeti osadest linnadest välja, maad anti Rooma keisri tuttavatele/neile, kes olid omad ja oli ka alasid, kus lihtsalt ümberrahvastumise tõttu polnud enam kedagi. 32. Bar Kochba ülestõus. 132-135 Rooma vastu. Kreeklate ja juutide vahelisi pingeid olid roomlased siiamaani lahendanud nende kahe grupi eraldi hoidmisega. Kuid siis: Üks eeldustest oli kindlasti okupeeriva Rooma impeeriumi vägede suurendamine Arabia provintis, et kreeklaste ja juutide vahelisi pingeid vähendada, mis tegelt tekitas pingeid. Samuti lisasid pingeid hellenistlike nimede kinnitamine juutide linnadele ja paikadele, nt Zeusi nimele viitavad nimed, mis juudid suht närvi ajas. Majanduslikult lisas pingeid roomlastest maaomanike represseeiv suhtumine juudi üürnikesse. Pmst roomaste süü, et pinged käest lõid. Dio Cassius kirjutab, et ülestõusu põhjustas Roomlaste plaan Jeruusalemmast kreeka-romaani linn teha - Aelina Capitolina