1397- Kalmari unioon- Taani, Rootsi ja Norra vaheline. 1592- Rootsi ja Poola vahel 1611- Poola-Leedu ja Venemaa vahel (Sigmund III tahtis ise asuda Venemaa trooniline) 1714- Inglismaa ja Hannover Seisuste esinduskogud varauusaegses Euroopas. Varauusajal kaotasid seisuste esinduskogud oma tähtsuse. Prantsusmaal- üleriiklikud generaalstaadid, etats generaux Bretagnes, Burgundias, Provance’s ja Languedocis- seisuslikud esindused, etats provinciaux Inglismaal- parliament Hispaanias ja Portugalis- cortes Sitsiilias- parlamento Skandinaavias- riksdag Vabariiklik riigikorraldus varauusaegses Euroopas. Absolutistlik riigikorf ei kujunenud Euroopa vabariikides, samuti Poolas. Pürenee poolsaare riigid enne Hispaania ühendamist. 1. Portugal 2. Kastiilia (suurim) 3. Aragon (Kataloonia, Valencia ja Aragon ise + mõlema Sitsiilia kuningriik) 4. Granada (Hisp.lõuna osas, 1492 ühines Hispaaniaga) 5
Murdes senise keskajast pärineva feodaal-seisusliku korralduse, avas absolutism tee modernsele kodanlikule ühiskonnale. Absolutistlik riigivõim ei suutnud end täielikult maksma panna mitte üheski riigis. Ühiskonna seisuslik korraldus ning seisulikud esindused jäid püsima varauusaja lõpuni. Kuigi Louis XIV aegsel Prantsusmaal ei kutsutud kokku üleriiklikke generaalstaate (états généraux), tegutsesid edasi seisuslikud esindused (états provinciaux) Bretagnes, Burgundias, Provences ja Languedocis. Suuremal või vähemal määral piirasid kuninga absolutistlikku võimu parliament Inglismaal, cortes Hispaanias ja Portugalis, parlamento Sitsiilias, Riksdag Skandinaaviamaades. Seisuste esindustest võidi mööda minna, nende tegevust halvata või blokeerida, kuid neid ei hävitata. Esmajoones sõltuvusid monarhid seisuste esindustest maksustusküsimustes. Põhimõte ,,Mis kõikidesse puutub, vajab ka kõikide