toimub infovoolu pidev jälgimine, emfaatilised partiklid, udusus ja otsesed tsitaadid. Distantseeritus: passiv, kirjas kuni 5 korda rohkem Douglas Biber kogus kokku keelelised variaablid, mis olid leitud kõnes ja kirjas erinevate variantidena. Tegi kindlaks, millised variaablid on olulised ja millised moodustavad keelelt homogeensed tekstide rühmad. Võrdles lingvistilisi jooni, mis kuuluvad grammatilistesse kategooriatesse: aja ja aspektimarkerid, koha ja ajaadverbiaalid, pronoomenid ja proverbid, nomilisatsioonid jne. Analüüsis tekste, mis kuuluvad zanritesse ning otsis nendega seotud keeleväliseid tunnusekimpe. Vestlusanalüüs vestlusanalüüs loodi 1960ndatel, kujunes välja 70-80ndatel. Loojateks Harvey Sacks, E.Schegloff ja G.Jefferson . Selle alusidee on et vestlus on sotsiaalse elu keskne nähtus ning vestluse omad ehitusmehhanismid mõjutavad seda, kuidas me oma tekste vormistame. Eesmärk leida üles vestluse ehituse mehhanismid ja neid juhtivad reeglid
lauses ühte osalist või asjaolu. Osalause moodustatakse fraasidest, seetõttu nimetataks neid ka lausemoodustajateks. Fraaside keerukuse aste. Fraas/ moodustaja Kuidas kindlaks teha, kas on fraas/moodustaja? Moodustaja (ing.k constituent) - ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. Asesõnaga asendamine: see seal, see seisis seal jne, asendab tervikfraase. Proverbid. Sõnaliigid. käändsõnad nimisõna ehk substantiiv: loom, kivi, Mart omadussõna ehk adjektiiv: hea, kollane, suur asesõna ehk pronoomen: mina, selline, mis arvsõna ehk numeraal: üks, seitseteist, neljas pöördsõnad tegusõna ehk verb: tahtma, käima, mõtlema muutumatud sõnad määrsõna ehk adverb: hästi, täna, vara hüüdsõna ehk interjektsioon: oh, aitäh, hurraa sidesõna ehk konjunktsioon: ja, või, ega kaassõna ehk adpositsioon: peal, järgi, üle
annaabi.ee 
