Atacama kõrbes ja Sahara keskosas on sademeid ainult kuni 10 mm aastas. Inimetegevuse mõju atmosfäärile: Inimkonna tegevus on suurendanud survet looduskeskonnale seal juures ka atmosfäärile. Kivisöe, nafta, põlevkivi põlemisel paiskub õhku lämmastiku-, fosfori- ja väävliühendeid. Atmosfääris reageerivad need õhuniiskusega, ning nii tekkivad happevihmad ehk happesademed, mis põhjustavad mulla ja magevee hapestumist ja on eriti kahjuliku okasmetsadele. Õhku sattunud põlemis protuktid (suits, tahm) segunevad tuulevaiksete ilmade korral uduga tulemuseks mürgine ja organismidele ohtlik sudu. Esimesena tõendati seda londonis. Sudu tekitab südame ja veresoonkonna haigusi. Õhu saastumine põhjustab osoonkonna hõrenemist atmosfääris. Stratosfääri osoonikiht neelab ultraviolet kiirust ja toimib omaalase kilbina, mis kaitseb maad kiirguse kahjuliku mõju eest. Osooni hävitavad peamiselt fluoor ja kloor orgaanilised ühendid, mida kasutatakse külmutus
näitab, milline osa väljundpingest antakse tagasi sisendisse. Valemist on näha et negatiivse tagasiside korral võimendustegur väheneb, kuid vaatamata võimendusteguri vähenemisele kasutatakse võimendites peamiselt just negatiivset tagasisidet. Sest negatiivse tagasiside toimel paranevad kõik võimendi kvaliteedi näitajad eelkõige moonutused. Mittelineaarsete moonutuste vähenemine seletub sellega, et tagasiside ahela kaudu tulnud harmoonilised (mitte lineaarsuse protuktid) satuvad vastasfaasi võimendis tekivate harmoonilistega ja tulemusena väheneb harmooniliste hulk. Laieneb ka võimendatav sagedusriba. Suureneb sisendtakistus ja väheneb väljundtakistus. Sisendtakistuse suurenemist on lihtne seletada sellega, et kui tagasiside signaal on võimendi sisendsignaaliga vastasfaasiga, siis põhjustab see sisendvoolu vähenemise. Sisendvoolu vähenemine on aga samaväärne sisendtakistuse suurenemisega. Kui
annaabi.ee 
