kõrgkultuurid ja palju inimesi veeti orjusesse. Seninägematud avastused muutsid aga kaarti ja parema tehnikaga sõit võimaldas teha veel pikimaid reise kui ennem. Reformatsiooni (XVI saj) ehk usupuhastuse algataja Martin Luther (1483-1546) püüdis ristiusu õpetust puhastada sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Seega hakkas kirik üha enam ühiskonda mõjutama ja tekkisid mitmed usuvaenlused. Vastureformatsiooniga (XVI- XVII saj) seati aga eesmärgiks protsetantismi väljajuurimine ja teisitimõtlejate hävitamine.Tagajärjeks jõuti uuele haridustasemele katoliku kiriku ühtsuse taastamisega . Taolised ususõjad ja vaenud on aga ühtpidi täiustanud veelgi inimeste usulisi väärtusi ja teistpidi muutnud kiriku osatähtsust ühiskonnas. Ususõjad on toonud aga palju kahju ja tohutu hulk inimesi on tapetud. Tänapäeval kestavad taolised vaenud siiani ja usu pärast surevad süütud inimesed. Leian ,et usk peaks siiski jääma inimese õiguseks ja selle
iseloomujoonte kujunemist nagu tööarmastus, kokkuhoidlikkus, ausus ning arvepidamine. Kapitalismi ajal muutus juhtmõtteks rikkuse kogumine, enesedistsipliin ja ratsionaalsus. Kapitalist ei naudi töö tulemust, vaid pigutab selle uuesti tootmisesse, et jõukust veelgi suurendada. Mõnes mõttes sarnaneb kapitalist mungaga, kes loobub maistest rõõmudest ja elab askeedina. Erinevalt mungast imetleb kapitalist aga mammonat. Seda nähtust seletas Weber protsetantismi levikuga, sest protsetantism omistab ilmalikele ametitele samasuguse väärtuse nagu vaimulikule tööle. Seega võib ametialane edukus valmistada jumalale sama suurt heameelt kui usin palvetamine. Émile Durkheim. Tööstusühiskonna puhul huvitas teda eeskätt vaimuelu ja sotsiaalse solidaarsuse areng. Agraarühiskonnas elasid inimesed väikestes üksteisest üsna sõltumatutes kohalikes kogukondades.
annaabi.ee 
