Kivu järv 4. 99% rahvastikust moodustavad bantu keelte hulka kuuluvat ruanda keelt kõnelevad ruandid. Neist 84% on hutud ja 15% tutsid. 1% Rwanda rahvastikust on pügmeed (batvad ehk tvaad). 1996. aastat on peale ruanda keele ametlikud keeled ka prantsuse ja inglise keel, suhtluses kasutatakse ka suahiili keelt. Rwanda on Aafrika tihedaima asutusega riik ( keskmine asutustihedus 334 in/km2). Usklikest 56,5% katoliiklased, 26% protsetandid, 11% adventistid ja 5% muslimid, on ka hõimuusklikke. Kirjaoskajaid on umbes 2/3 täiskasvanud ruandalastest. 5. Rwanda on vaene, majanduslikult mahajäänud põllumajanduslik maa, tema arengut on pidurdanud hutude ja tutside vastasseis. Umbes 60% ruandalastest elab allpool vaesuspiiri. Ligikaudu 90% rahvastikust tegeleb põllumajandusega. Põllumaad on 45,6% territooriumist (2005) ja püsikultuuride all on 10,3%. Tähtsaimad väljaveo tarbeks kasvatatud kultuurid on
III Rootsi faas (Rootsi kui suuriigi esiletulek Euroopas.) IV Prantsusmaa faas (viimane välisriikide sõda Saksamaa pärast. Võidukad prantslased ja rootslased. Kaotajad Habsburgid. !1645 läbirääkimiste tegelik algus!) Sõja tagajärjed: 1. inimkaotused Saksamaal 13-21mil. 2. Saksamaa jaotumine 300 väikeriigiks. 3. Majandusarengu peatumine 4. Rootsi-uus suuriik rv politiikas. 5. Prantsusmaa- domineeriv riik Euroopas. Sõja-järgsed läbiräkimised toimusid kahes kohas (Osnabrück- protsetandid + Püha Impeerium & Münster- katoliiklased ja Püha Impeerium). Sveits loodi peale sõda. Rootsi sai endale Balti mere lõuna osa. Hollandi ühendatud provintsidest sai uus riik- Holland. Prantsusmaa sai Elsass-Lotring + muud territooriumid. Hispaanial jäid Prantsusmaaga pikemaks ajaks keerulised suhted. Westfaali rahu- kaasaegsete riikide süsteemide teke: Sõjade tsüklid- 25a perioodid. Westfaali rahu lõpetas 30-a. sõjaga, luuakse kaasaegsete rahvusriikide süsteem
käsiraamatuks kogu Euroopas. Nimetatud käsiraamatus tehti täpset vahet 14 eri liiki nõidumise vahel. Piirjoon rahvalike maagiliste arusaamade ja kirikliku ideoloogia vahel oli võrdlemisi udune. Kahtlematult andis keskajal olulise tõuke nõiaprotsesside levikule võitluse intensiivistamise ketserlike ja lahkusuliste liikumiste vastu. Reformatsioon valas nõiajahile õli tulle, kuna nii katoliiklased kui ka protsetandid hakkasid nõidade tagakiusamise kampaaniat kasutama relvana oma vastase vastu. Kiriku nõiajahti toetasid energiliselt teoloogid ja keskaegsete ülikoolide õppejõud. Nõiajaht algas ja levis kiiresti üle Euroopa siis, kui seda hakkas teoloogia abiga praktiseerima kirik. XVI- XVII sajandi nõiaepideemiad kutsus esile kiriku püüe levitada oma võimu ka aladele, mis küll ametlikult ristitud olid, kus aga tegelikult domineerisid ristiusueelsed maagilised kujutlused.
annaabi.ee 
