P.3. Mõiste õigus erinevaid tähendusi 15 P.4. Õiguse mõiste 16 § 3. Õigusnormi tunnused ja mõiste. Õigusnormide liigid 17 P.1. Õigusnormi tunnused 17 P.2. Õigusnormi mõiste. Õigusnormide esitamine õigusaktides 18 P.3. Õigusnormide liigid 19 P.4. Materiaalõiguse normid ning protsessuaalõiguse normid 21 § 4. Õigusnormi loogiline struktuur 22 § 5. Õiguse teooriate paljusus 26 P.1. Antiikaja käsitused õigusest 26 P.2.Teoloogilised õiguse teooriad 27 P.3. Loomuõiguse teooriad 27 P.4. Ajaloolise koolkonna teooriad 28 P.5
Õigusharusid on võimalik liigitada ühtse objekti raames selles sisalduvate eriobjektide alusel veel allharudeks, mida nimetatakse õiguse instituutideks (nt tsiviilõiguse instituudid on asjaõigus, võlaõigus, pärimisõigus). Õiguse süsteemi ning õigusharude alusel diferentseerub õigusteaduski esiteks kahe suure valdkonna ning seejärel üksikute õigusharude alusel vastavateks õigusteaduse harudeks. Lisaks toimub õigusharude raames diferentseerumine veel materiaalõiguse või protsessuaal- ehk menetlusõiguse haru alusel. Materiaalõiguse sisuks on õigusnormides sätestatud alused, juhud, tingimused ning juriidiliste erimõistete määratlused ehk legaaldefinitsioonid. Menetlusõiguse sisuks on materiaalõiguse realiseerimise kord. Õigusteooria on teaduslik teadmine riigist ja õigusest, eeskätt positiivsest õigusest. Õigusteooria üldobjektiks on sotsiaalsed nähtused riik ja õigus ning -aineks nende olemuse, sotsiaalse tähenduse,
annaabi.ee 
