Vaatamata sellele, et iga töötlusüksus talitleb autonoomselt ja rööpselt teiste töötlusüksustega, toimub MIMD-arhitektuuriga arvuteis infovahetus ka üksikute protsessorsüsteemide vahel. Süsteemi kuuluvad protsessorid vahetavad omavahel informatsiooni kas läbi ühismälu või läbi sidevõrgu (hajusmälu). Viimasel juhul rakendatakse teatisedastusi //message passing //. 47. UMA-mudel. UMA-mudeli puhul on mälu juurdepääsetav kõigile protsessoritele (protsessorelementidele) ühetaoliselt läbi siini (sidevõrgu). Antud arhitektuurset lahendust nimetatakse tihesidestusega //tightly coupled// arhitektuuriks, sest toimub ressursside intensiivne ühiskasutus. Kõikidel protsessoritel on võrdse kestusega mälupöörduse aeg. Pole oluline millisesse mälumoodulisse paigutatakse andmeid. Süsteemi mahu suurenedes pikeneb mälupöörduse latentsus (viide).
sõltumatult teistest struktuuri kuuluvaist töötlusüksustest, individuaalse käsu ohjel, kasutades antud käsus ette nähtud andmeid (operande). Iga töötlusüksuse talitlust ohjab otseselt individuaalne juhtüksus (CU), mis koos töötlusüksusega (EU) moodustavad protsessori. Tavaliselt varustatakse iga töötlusüksus individuaalse lokaalmäluga (MU). 47. UMA-mudel. UMA-mudeli puhul on mälu juurdepääsetav kõigile protsessoritele (protsessorelementidele) ühetaoliselt läbi siini (sidevõrgu). Antud arhitektuurset lahendust nimetatakse tihesidestusega arhitektuuriks, sest toimub ressursside intensiivne ühiskasutus. 48. NUMA-mudel. Iga protsessor on varustatud individuaalse mäluplokiga ühiskasutuses olevast mälust, kuid programmist näeb ühiskasutusega mälu aga ühtse globaalse aadressiruumina. NUMA-mudel esindab loogilise struktuurina ühiskasutusmälu, kuid füüsilise struktuurina jaotatud mälu. Tegemist on nõrksidestusega ehk
annaabi.ee 
