50. Rööparvutite jõudluse ligikaudne hindamine. Rööparvuti, mis sisaldab p protsessorit (protsessorelementi), jõudlus ei kasva võrdeliselt süsteemi lisatavate protsessorite arvuga. Üldjuhul sõltub rööparvutite jõudluse kasv paljudest teguritest, eeskätt neis töödeldavaist programmidest, programmide kompileerimisel kasutatud vahendeist, arvuti ohjel rakendatavast operatsioonisüsteemist, arvuti mikroarhitektuuris rakendatud lahendusest, protsessorite (protsessorelementide) talitluskiirusest jms. Rööparvutite, mis kujutavad ultiprotsessorsüsteeme, projekteerimisel on raske prognoosida arvuti poolt saavutatavat jõudlust, mis oma olemuselt on varieeruv suurus, seetõttu kasutatakse selleks erinevaid ligikaudseid hinnanguid. 51. Vektorprotsessorite struktuurid (mälu-orienteeritud ja register-orienteeritud). Vektorarhitektuuriga protsessoreile, mis olemuselt esindavad monoprotsessoreid, on iseloomulik
sageli ka Amdahli seaduse abil: SA(p)=1/(g+(1-g/p))-O(p). Tuleb arvestada, et programmi rööptöötlusel p protsessori abil on saavutatav arvutuslik kiirendus Gustafsoni reegli alusel arvuliselt märksa suurem (optimistlik hinnang), kui Amdahli reegli järgi (pessimistlik hinnang) leitu. 38. Rööpsüsteemide skaleeritavus. Rööpsüsteemide skaleeritavus iseloomustab süsteemide võimet suurendada informatsiooni läbilaskevõimet, kui süsteemis protsessorite (protsessorelementide) arv kasvab (p↑). Rööpsüsteem on skaleeritav, kui tema efektiivsust E(p) = S(p)/p saab hoida konstantsena (E(p) = fix.) ka sellisel juhul, kui süsteemis talitlevate protsessorite (protsessorelementide) arv suureneb töödeldava infomahu (süsteemis töödeldava probleemi infomahukuse) suurenemisel. 39. Tegumi teralisuse olemus. Tegumi teralisus (G) iseloomustab seda, kui palju aega tegumis kulutatakse tegumi töötlusel (Tt) ja kui palju aega andmevahetuseks (Te) teiste tegumitega:
annaabi.ee 
