mälust, kuid programmist näeb ühiskasutusega mälu aga ühtse globaalse aadressiruumina. NUMA-mudel esindab loogilise struktuurina ühiskasutusmälu, kuid füüsilise struktuurina jaotatud mälu. Tegemist on nõrksidestusega ehk hajusa mäluarhitektuuriga. 49. COMA-mudel (sh CC-COMA). COMA-mudelis talitleb globaalmälu kas kui otsevastendus- või moodul- assotsiatiivse vahemäluna. Füüsline mäluruum jaotatakse vahemälu ridadeks, mida edastatakse süsteemis vastavalt protsessoreilt saabuvatele nõudlustele. 50. Rööparvutite jõudluse ligikaudne hindamine. Rööparvuti, mis sisaldab p protsessorit (protsessorelementi), jõudlus ei kasva võrdeliselt süsteemi lisatavate protsessorite arvuga. Rööparvuti, mis koosneb homogeensest protsessorist (protsessorelemendist), arendab hinnanguliselt, võrreldes üksiku protsessoriga, jõudlust (Ƥ) vahemikus log2 p kuni Kui rööparvutis (multiprotsessorsüsteemis) on 1024 protsessorelementi (p =
asukoha kaugusest protsessorist. 49. COMA-mudel (sh CC-COMA). COMA-mudelis evib iga protsessor, analoogiliselt NUMA-mudeliga, teatava osa ühiskasutusmälust. Kuigi COMA-mudel sarnaneb NUMA-mudelile, on sellel oluline erinevus – COMA- mudelis talitleb globaalmälu kas kui otsevastendus- või moodulassotsiatiivse vahemäluna. Füüsiline mäluruum jaotatakse vahemälu ridadeks, mida edastatakse süsteemis vastavalt protsessoreilt saabuvatele nõudlustele. DRAM vahemälust suunatakse andmed vastava protsessori lokaalmällu. COMA-arhitektuuris valdab iga allsüsteem osa üldisest aadressiruumist. Põhiline COMA-arhitektuuri iseärasus seisneb selles, et süsteemi poolt kasutatavate andmete tükeldus on dünaamiline, st ei ole fikseeritud vastavust andmete aadressi ja füüsilise mälu vahel.
annaabi.ee 
