*Sekkumisnorm on õigusnorm, millega sätestatakse muu õiguslik alus avaliku võimu teostamiseks isiku suhtes. *Volitusnorm. Määrus on seadusandlik ehk õigustloov akt. Menetlusnormid määravad kindlaks menetleja, menetluse poolte, muude menetlusosaliste ja teiste menetlusse kaasatud isikute õigused ja kohustused konkreetse menetluse raames. Menetlusnormide sisu järgi võib need liigitada järgmiselt: *Menetlusnõuded reguleerivad korda, kuidas sooritada menetlus- või protsessitoiminguid. *Menetlustähtajad on tähtajad, mille jooksul tuleb taotlus, avaldus, hagi, kaebus või muu dokument esitada või menetlustoiming sooritada. *Vorminõuetega määratakse kindlaks, millises vormis peab tahteavaldus, taotlus, kaebus, haldusakt või muu õigustoiming olema. *Vormistusnõuetega määratakse kindlaks, millised andmed peavad olema dokumendis märgitud ning kuidas dokument peab olema vormistatud.
Nõustaja poolt kohtuistungil esitatu loetakse menetlusosalise poolt esitatuks, kui menetlusosaline seda kohe tagasi ei võta või ei paranda (TsMS § 228 lg 3). Seaduses sätestatud juhtudel määrab isikule esindaja kohus, nagu sätestab TsMS § 219. Seega kohtus esindamise õigus tuleneb seadusest või volitusest. 1 Lk 12 2 Lk 13 6 Oluline on märkida, et õigus kohtus esindamiseks annab esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki protsessitoiminguid, väljaarvatud seadusega sätestatud piiran- gud nagu TsMS § 222 lg 2. Autor juhib tähelepanu asjaolule, et esindusõigust võib ka piirata, kuid liigne piiramine võib venitada kohtumenetlust. Esindusõiguse piirang võib nähtuda volikirjast või esitab esindatav kohtuistungil esindusõiguse piirangu, mis protokollitakse3. Esindusõiguse seadusjärgse ulatusepiirangu võib seada vaid õigusele lõpetada kohtuvaidlus kompromissiga, hagist loobumisele ja hagi õigeksvõtmisele. 4
annaabi.ee 
