2.2. Lähenemisviiside emotsioonid Lähenemisviiside emotsioonid koosnevad kergendusest, lootusest, huvist ja üllatusest. Need positiivsed emotsioonid aitavad kaasa uurimisele, arengule ja edasiliikumisele. Kergendus peale tasu või auhinna töö eest saamist annab tõuget uuele tegevusele. Kuid pikaajaline kergendus võib viia liigse lõõgastumise või huvi kadumiseni. Lootus on tulevikule orienteeritud ning huvi teeb inimest meelitatud protsessisse. Need emotsioonid jätavad inimesi valvelolekusse, mida rühm vajab edasiliikumiseks. Nad motiveerivad tervet otsuste vastuvõtmise rühma, huvi toob sisse ka võistluse tunnet. Lootus võib nii öelda tuimastada inimest ja hakavad tekkima ebareaalsed eesmärgid ning nende lahendused ja otsused, mis n lubamatu juhtimistegevuses. Kitsalt fokuseeritud huvi võib viia ebareaalsete plaanide, hajutatud tähelapanu olekuni ning üllatus võib põhjustada külmumist. Üllatusefekt pakub
Varase vanuse psüühiliste funktsioonide arengus domineerib tajumine. Laps on maksimaalselt seotud kujukase situatsiooniga, kõik tema käitumine on impulsiivne, teda ei huvita midagi, mis asub kujukasest situatsioonist väljaspool. Varases vanuses on märgata kujutlusvõime elementaarseid vorme, sellised on nagu ennetamine, aga loomingulist kujutlusvõimet veel ei ole, laps ei ole suuteline valetada, midagi välja mõelda. Sellel perioodil tajumise aktiivsesse protsessisse astub mälu. Peamiselt see on äratundmine, vaatamata sellele, et laps võib ka tahtmatult taasesitada seda, mida kuulis ja nägi. 4 Selle vanuse lapse mõtlemise siseareng toimub kahte põhiliste suundade kohaselt: intellektuaalsete operatsioonide areng ja mõistete kujundamine. Mõistete kujundamise aluseks on üldistused, millised toimuvad ilma sõnade kasutamiseta. Sellel staadiumil võib laps abstraheerida ja eristada eseme vormi ja värvi
annaabi.ee 
