• Rahvastik ja sotsiaalne hoolekanne • Ressursi- ja keskkonnakaitse • Ettevõtluskeskkond (seadused jms.) • Tööandjate ja –võtjate, tootjate ja tarbijate sidustamine 2. 1. Majanduspoliitika • Poliitika- valitsemise , eesmärkide ja võimaluste ühitamise kunst • Majanduspoliitika – (riiklike) abinõude kogum, mis on suunatud majanduslike eesmärkide saavutamiseks; • Eesmärgid jagunevad korra-, struktuuri- ja protsessipoliitilisteks või põhilisteks, teisesteks ja alleesmärkideks • Aluseks ideoloogiad ja majandusteooriad: liberalism, konservatism, sotsialism, globalism jt. 2.2. Majanduskorra tüübid • Agraar-, industriaal-, teenindus- ja infoühiskonnad • Orjanduslik, feodaalne, kapitalistlik (turumajanduslik), sotsialistlik kord • Uue - rahu ja õiglust tagava ideaalkorra otsingud (Platoni päikeselinnas kuni eluni teistel planeetidel) 2.3. Turumajanduskorrad
Sellest lähtuvalt saab makse liigitada pldriiklikeks või kohalikeks. 13.EV MAKSUSÜTEEM JA SELLE KUJUNEMINE 13.1 Eesti maksupoliitika Maksupoliitika on üheks majanduspoliitika osaks. Majanduspoliiyika elluviimise peamiseks vahendiks, mille eesmärke aksepteeritakse kogu maailmas, on: 1. Majanduskasv 2. Stabiilsed hinnad 3. Madal inflatsioon 4. Kõrge tööhõive Need on makropoliitilised eesmärgid, kui nende elluviimiseks, nn protsessipoliitilisteks osadeks loetaks fiskaalpoliitikat ja rahapoliitikat. Fiskaalpoliitika on seotud peamiselt riigitulude- ja kulude kujunemisega, seega otsustus maksustamise, kulutuste ja ka eelarvedefitsiidi määra kohta. Fiskaalpoliitika tõhusamaks vahendiks on riigieelarve. Seetõttu nimetatakse fiskaalpoliitikat sageli ka eelarvepoliitikaks. Riigieelarve määratakse nii järgmise aasta kulutuste tase kui ka nende finantseerimiseks vajalike tulude summa
annaabi.ee 
