kostja pärijate vastu. Kas kohtud talitasid õigesti? Kumbki kohus ei teinud õigesti. Menetluse lõpetamise alused on sätestatud TsMS § 428, isiku surma korral saab menetluse lõpetada üksnes juhul, kui vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. Kuna võlasuhe kindlasti võimaldab seda, siis oleks pidanud andma hagejale aega õigusjärglase väljaselgitamiseks või siis soovi korral hagi tagasi võtmiseks. Ringkonnakohus oleks pidanud tühistama protsessinormi rikkumise tõttu esimese astme kohtu määruse. 26. Oja esitas hagi Reemetsa vastu. Esimsele istungile ilmus vaid kostja, Hageja jäi teadmata põhjustel ilmumata. Teiselt kohtuistungilt puudus kostja, kes olles kutse kätte saanud ei teatanud mitteilmumise põhjusest. Kolmandale istungile jätsid mõlemad pooled ilmumata. Kohus jättis määrusega asja läbi vaatamata. Kas kohus talitas õigesti? Jah- TsMS § 408 p.2 järgi on see täiesti lubatud
Kohtumäärused võivad olla suulised, mis tehakse kohtu eel- või põhiistungil ja protokollitakse, ning kirjalikud. Kirjalikult tuleb vormistada need määrused, mis takistavad edasist asja menetlust ja millele saab esitada määruskaebuse. Kirjaliku määruse vormistamiseks on kohtul aega 10 päeva. Kirjaliku määruse nö erivormiks on resolutsioonmäärused. Suulisele määrusele ei saa esitada määruskaebust, kuid seda saab vaidlustada apellatsioonkaebuses kui olulist protsessinormi rikkumist, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kohtumäärused, mis ei ole tehtud istungil, tuleb vormistada kirjalikult. Lisaks menetluslike taotluste lahendamisele kohtumäärusega keeldutakse kohtumäärusega hagi menetlusse võtmisest, jäetakse hagi läbi vaatamata (nt hagist taganemine) ning lõpetatakse menetlus (nt hagist loobumine, kompromiss). Selline määrus võib oma olemuselt olla ka sisuline lahend.
annaabi.ee 
