e. Järelvalveta metsa kasvamine raiesmikul f. Metsa raieküpsuse jälgimine ja hindamine (näiteks aerofotode abil) 3. Järgmised elemendid kuuluvad BPMN 2.0 notatsiooni: b,c a. andmetabelid, paketid, sõnumivood, üldistusseosed b. sündmused, tegevused, lüüsid c. sündmused, tegevused, andmeobjektid d. kasutusjuhud, operatsioonide lepingud, transaktsioonid 4. Protsessi simuleerimine c,d,g a. On võimalik vaid arvuti ja protsessimudeli abil b. On võimalik vaid inimeste omavahelise vahetu suhtlemise abil c. On võimalik nii inimeste vahetu suhtlemise kui ka arvuti ja protsessimudeli abil d. On andmete kogumise meetod e. Läbiviimiseks on vaja vähemalt 20 inimest f. On vajalik protsessi defineerimiseks g. Annab ülevaate tüüpilisest ressursikasutusest 5. Ujuvjoon (swimline) a* a. On vajalik, kui tahetakse kirjeldada järjestikuste protsesside voogu erinevate objektide vahel b
Objekti seisund (olek) objekti mingi ajas muutuv omadus Seisundidiagramm (state diagram) esitab süsteemi objekti kõiki võimalikke seisundeid, nende muutumist põhjustavaid sündmusi ja tegevusi/protsesse Objekti seisundeid seovad sündmused, mis põhjustavad seisundimuutuse Igale objekti sündmusele vastab infotöötegevus, mille tulemusena olekumuutus infosüsteemis tegelikult toimub (registreerimine vms) 57. Üleminek toimimise mudelilt tarkvarasüsteemi mudelile Protsessimudeli saab võtta tarkvarasüsteemi kasutuslugude mudeli loomise aluseks, et näidata, milliste tegevuste teostamisel protsessis oleks tarkvarasüsteemist kasu. Selleks on vaja nö vahemudelit, mida võib nimetada "IT toega tegevusdiagrammiks" Protsessis on tegevused, mille teostamist saab automatiseerida, väljendatuna infotöötegevustena. Eesmärk on analüüsida ja modelleerida vaid need protsessid ja kasutuslood, mille IT-alane tugi annab efekti 58
kustutamine (nt LV), reduplikatsioon. Kahetasandiline morfoloogiamudel: mõeldud arvutianalüüsiks; on loomulikele keeltele sobiv analüüsi- ja sünteesiprotseduur. Vaheldusi kujutatakse kõigepealt üht häälikut puudutavate automaatsete vaheldustena; teisalt rühmitatakse sõnade tüved, tuletusliited ja lõpud sektoriteks ja määratakse igale elemendile klass, millesse kuuluv osa talle järgneda võib. Keerukas reeglite kompleks. Protsessimudeli edasiarendus. 4. Vormimoodustusviisid (aglutinatsioon, fleksioon e fusioon, supletiivsus, analüütilisus, reduplikatsioon). Keelte morfoloogilised põhitüübid. 1. Aglutinatsioon: morfeeme liidetakse omavahel otsekui mehaaniliselt, morfeemide piirid jäävad struktuurilt ja tähenduselt selgeks; morfeemid ise ei muutu, nt karu/de/le, nina/de/ni, seisa/me, käi/a/kse, tee/n. Morfoloogilised tunnused ja lõpud liituvad üksteisele, ilma et nende piirid
annaabi.ee 
