kulud tuleb identifitseerida piiratud arvu tootmisosakondade või protsesside kaupa ning mitte sadade ega tuhandete üksiktööde lõikes. Koos toote liikumisega ühest osakonnast teise kantakse edasi ka kulud. Protsessi A kulud kantakse edasi protsessile B, seal lisanduvad uued kulud, mis seejärel järgmisele protsessile edasi kantakse ja nii kuni toodangi valmimiseni moodustub selle kumulatiivne kulu. (2, lk15) Protsessikuluarvestust kasutavad organisatsioonid, mis toodavad palju ühesugeseid tooteid, teenuseid. Protsessikuluarvestus on sobilik järgmistel juhtudel: · Tooted on suhteliselt homogeensed ja üksteisest raskesti eristatavad · Üksikud tooteühikud on tavaliselt madala väärtusega · Üksikute tooteühikute otsekulusid on raske eristada või need on väheolulised 12
määratletavad. Tellimisjärgses kuluarvestuse liigitatakse kulud töö-, materjali-, üldkuludeks, mis jaotatakse kõikide kulukeskustesse, kust need kulud jaotatakse kõikide toodetud kuluühikute vahel. Üldkulude jaotuse aluseks on vastav leping, tellimus või partii. (Haldma & Karu, 1999, lk 94) Protsessikuluarvestus on toote kuluarvestussüsteem, kus kuluobjektiks on tootmisprotsessid või allüksused. Protsessikuluarvestust kasutavad ettevõtted, mis toodavad palju ühesuguseid tooteid/teenuseid. (Karu, 2008, lk 233) Kulud arvestatakse keskmisena perioodi jooksul toodetud kuluühikule ning üldkulud jaotatakse toodetud ühikute arvuga, et saada keksmine ühiskulu. Kulusid arvestatakse protsesside viisi (Haldma & Karu, 1999, lk 96). 13 Kuluarvestusüsteeme liigituse vastavalt üldkulude jaotamise meetodist: