kulu. (2, lk15) Protsessikuluarvestust kasutavad organisatsioonid, mis toodavad palju ühesugeseid tooteid, teenuseid. Protsessikuluarvestus on sobilik järgmistel juhtudel: · Tooted on suhteliselt homogeensed ja üksteisest raskesti eristatavad · Üksikud tooteühikud on tavaliselt madala väärtusega · Üksikute tooteühikute otsekulusid on raske eristada või need on väheolulised 12 Protsessikuluarvestuse informatsioon on ettevõtetele järjest olulisem strateegiliste juhtimisotsuste vastuvõtmisel. Näiteks kui organisatsioon konkureerib, kasutades kas kululiidri või eristumise strateegiat ja organisaatsiooni üldkulud on keerulise struktuuriga, siis ei ole otstarbekas kasutada mahupõhist töökuluarvestuse süsteemi, vaid tegevuspõhist protsessikuluarvestuse süsteemi. Protsessikuluarvestuses arvestatakse kõiki teatud perioodil toodetud ühikuid ühtse väljundihulgana
kaudkulud paigutatakse (või jaotatakse) ja kogutakse (põhitegevuse, tugiteenuse, üldjuhtimise, abitegevuse) kulukohtadele ning pärast seda jaotatakse kulukohtadele arvestatud üldkulud kulukäiturite abil kuluobjektidele, lähtuvalt nende seosest vastava kuluobjektiga. Kulude jaotamise käigus arvestatakse kuluobjektidele nii põhitegevuse (nt tootmise) üldkulud kui ka organisatsiooni üldkulud. 7. Protsessikuluarvestus Protsessikuluarvestuse süsteem on toote kuluarvestussüsteem, kus kuluobjektiks on tootmisprotsessid või allküksused. Kuluarevestuse protsessi, mida kasutatakse protsessikuluarvestuse süsteemis nimetatakse protsessikuluarvestuseks (protsessijärgseks kuluarvestuseks, pidevprotsesside kuluarvestuseks). Eesmärgiks on leida üksiku protsessi kulutused lähtuvalt protsessikuluarvestuse üldistest põhimõtetest.