Jahedalembesed ehk psührofiilsed ensüümid Iseloomulik on aktiivtsentri termolabiilsus valk kaotab aktiivsuse enne kui kaotab tervikuna oma kolmemõõtmelise struktuuri. Ülemine paneel näitab aktiivsuse sõltuvust temperatuurist ja alumine näitab denatureerunud valgu osakaalu. Mesofiilsete valkude puhul temp optimum langeb kokku valgu denaturatsiooniga. Kui jahedalembene valk, siis näha, et aktiivsus kaob ära palju enne kui valk on jõudnud denatureeruda. Protsessiivsed ensüümid Protsessiivsus on ensüümi omadus teostada ühest suurem arv katalüüsiakte ühe produktiivse seostumisakti kohta. Protsessiivsus saab avalduda ainult polümeersetel substraatidel. Polümeersed substraadid on nukleiinhapped, polüsahhariidid jne. Protsessiivsuse kvantitatiivne määratlus Lihtsustatult on protsessiivsus pöördvõrdeline ensüümi dissotsieerumise tõenäosusega. Ensüümil on alati kaks võimalust, koff on dissotsiatsioonikonstant, kcat on katalüüsi konstant
Kui on mutatsioon, siis DNA sünteesiks vajalikud valgud ei moodusta õigeid struktuure. Töötavad sageli ribosoomsõltuvalt. Haaravad sünteesitud valgu kaissu juba siis, kui sünteesiti. Osalevad ruumilise struktuuri katkes. Vabaneb korrektse struktuuriga valk. Proteasoom – koosneb 20S ja kahest 19S otsast, palju monomeere, torujas struktuur. Kui valk ubikvitiiniga läheb toru sisse, ei pääse välja muud kui AH-d ja väikesed polüamiinid. Esinevad destabiliseerivad AH-d. Protsessiivsus – nähtus, kus üht valku sünteesitakse ja kui palju seda tehakse (85% initsiatsioonidest jõuavad terminatsioonin). Vahepeal võib RNA katki minna või modifitseeruda. Valgud sünteesitakse mRNA-delt ribosoomides. Enamusel tekib funktsionaalne struktuur sünteesi käigus ja see toimub kiiresti. Oluline, millises keskkonnas süntees aset leiab: 1) membraanseoseliste ribosoomide poolt – valk satub peale sünteesi kohe membraani, järjestuse voltumine (ruumiline struktuur) tekib membraanis