infot protsessi kohta, nagu protsessi number, olek ja ka protsessi asukohta mälus. Protsessi olekud Protsessidel võivad olla mitmed olekud, mis nende tööd juhivad: valmis ootab kuni protsessor vabaneb töös on hetkel protsessoris töötlemisel blokeeritud ei saa käivituda kas siis kui protsessor on vaba Kui toimub katkestus, katkestatakse protsess protsessori poolt ja protsessi olek ja andmed salvestatakse protsessi juhtblokki, seejärel laetakse mõni teine protsess. Kui protsessihaldur tahab järgmist protsessi töötlemisele saata,muudab ta selle protsessi oleku töötavaks ja laeb koos eelnevalt salvestatud andmetega protessorisse. The process priority is used to determine how often the process receives processor time. The operating system may run all processes with the same priority, or it may run some processes more often that others. Processes that have been waiting a long time for execution by the processor may
lihtsat ja arusaadavat süsteemi programmeerijatele ja isegi tavakasutajatele, kellel tuleb protokolli kasutada kahe arvuti omavahelise suhtluse võimaldamiseks. 12. Kirjelda, mis on kernel? Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). 13. Millest koosneb kernel? Tuuma kõige tähtsamad osad on mälu ja protsessi haldur, kuna OP süsteem ei tööta nendeta. Protsessihaldur käivitab protsesse ja organiseerib mitmikkasutust(multitasking). Vahetades protsesseril aktiivseid protsesse. Mäluhaldur hoolitseb mälu ja saale tuumaosadele ja puhvermälule. Iga programmi käivitamine on protsess ja sellele omistatakse protsessi indefikaator. 14. Mis on rakendusprogrammid ja mis on süsteemiprogrammid linuxis? Süsteemitarkvara alla kuuluvad arvuti operatsioonisüsteemid, serveritarkvara, seadmete draiverid ja utiliitid
-3. Protsess läheb ooteolekust valmis olekusse -4.Protsess lõpetab töödatakse *Juhud 1 ja 4 on mitteväljatõrjuvad. *Muud juhud on väljatõrjutavad Mitteväljatõrjuva SJF näide Näide protsess Saabumisaeg ajahulk P1 0 7 P2 2 4 p3 4 1 P4 5 4 SJF (mitteväljatõrjuv) P1 P3 P2 P4 OPS osad *Tuum *Protsessihaldur *Plaanur *Failihaldur Osad Tase Nimi Funktsioon 0 Tuum Protsessi juhtimine ja sünkroniseerimine 1 Mälusuperviisor Mälujuhtimist ja virtuaalmälu toetamine
· protsessorid jagavad siin o ühist siini o ühist süsteemi kella o mälu o välisseadmeid Hajutussüsteemid · tänapäeva arvutid on ühendatud võrku · nendel töötavad operatsioonisüsteemidel on hajussüsteemide omadused · hajussüsteem omad/ei oma: o Mitu protsessorit ja erinevat tüüpi o Puudub ühine siin OS Ülesehitus OPS tähtsamaid osad · Tuum. Kernel · Plaanur. Scheduler · Protsessihaldur. process manager · Failihaldur. Filemanager · Mäluhaldur. Memory manager · Välisseadmete haldur. I/O manager o Draiverid. Drivers OPS osad · Sekundaarse salvestusruumi haldus. Secondary memory management · Võrgu tugi. Network support · Kaitsesüsteem. Security system · Käsuinterpretaator. Shell · Kasutajaliides. User interface · Rakendus programmeerimise liides. Application programming interface · Administreerimine
sest tagab otsese suhtluse kasutaja ja programmi vahel. Ajajaotus-operatsioonisüsteemis on igal protsessil kolm võimaliku olekut: ootel (waiting), valmis (ready) ja töös (running). Ootel on üks protsess siis, kui protsess ootab sisendandmeid milleta ei saa protsess jätkata (klaviatuurilt, kõvakettalt jne loetavad andmed). Valmis on üks protsess siis, kui kõik vajalikud eeldused on täidetud ja protsess on võimeline jätkama (ootab, et protsessihaldur jagaks talle vajalike ressursse). Reaalaja-operatsioonisüsteemi iseloomulik omadus on, et operatsioonisüsteem peab andma kindla aja jooksul õige vastuse. Selliseid operatsioonisüsteeme on omakorda kahte liiki: kõvad (hard) garanteerib õigeks ajaks töö valmimise ja pehmed (soft) kriitilised protsessid saavad suurema prioriteedi. Reaalaja operatsioonisüsteemid on enamasti kasutusel arvutisüsteemides, mille peamine
annaabi.ee 
