Auditeid tuleb nimetada nende õige nimega. Sagedasti võib kohata kuulutusi lehtedes, et otsitakse audiitoreid ja harva võib kuskilt viimaselt realt lugeda selgitust, et audiitoril peab olema finantsharidus. Kui räägitakse audititest, siis tavaliselt mõeldaksegi selle all finantsaudiitoreid, kuid tegelikkuses võivad olla auditid näiteks järgnevad: finantsaudit, kvaliteediaudit, keskkonnaaudit, siseaudit, välisaudit, osapoole audit, süsteemiaudit, vastavusaudit, protsessiaudit, eesmärkide audit jne. Seetõttu rääkides audititest tuleb selgelt lahti seletada misa uditiga on tegemist. Sertifitseerimisvaldkond Sertifitseerida saab tooteid, süsteeme ja ka inimesi. Toodete sertifitseerimine on reeglina seotud inimeste ohutusega seotud toodetega, näiteks individuaalse kaitsevahendid, kiivrid, tulekustutid. Inimeste sertifitseerimise näiteks on keevitajae sertifitseerimine. Teatud liiki tootmistes, näiteks laevade väliskere keevitamisel peavad
ja kvaliteeti. Siseaudiitori funkts ettevõttes on kõikehõlmav. Iga tegevuse, protsessi ja projektiga käib kaasas arvestus ja aruandlus, et anda hinnang kas läbi nende on saavutatud kavandatud eesmärgid. Seega arvestuse ja aruandluse käigus moodustuvad andmekogumid on nagu muudki organisatsiooni tegevusalad, siseauditi objektiks. Siseauditi funkts tuleb hõlmata nii tugi- kui ka põhitegevus. Organisatsiooni arvestus ja aruandluskorraldus on auditeeritav erinevat liiki auditi abil. Nt protsessiaudit, finantsaudit, tulemusaudit. Siseaudiitor peab lähtuma sisekontrollisüsteemist kui ühtsest tervikust. Sisek süsteemi kvaliteedist raporteerides tuleb anda aktsionäridele kindlustunne, et nende vahendeid kasutatakse eesmärgipäraselt ning püütakse suurendada aktsionäride rikkust. Kui siseaudiitor suudab hinnata sisekontrollisüsteemi, võib seda pidada üheks juhtimiskultuuri elemendiks. Eesti siseaudiitorid võivad oma aktiivse tegevusega kindlustada endale koha organisatsioonis,
Iga tegevuse protsessi või projekti rakendamisel on paratamatu kaasnev arvestus ja aruandlus. Sellega saab hinnata, kas enne kavandatud eesmärgid on saavutatud ja millisel tasemel. Seega on arvestus- ja aruandlusprotsessid siseaudiitori üheks keskseks huviobjektiks. Lähtuvalt siseauditi metodoloogiast ei ole eriti oluline, kas auditeeritakse põhi- või tugiprotsesse. Siseauditi võib läbi viia erinevate auditi liikide kaudu (nt tulemusaudit, protsessiaudit, finantsaudit jne). Kontrolli rakendamisel tugineb siseaudiitor sisekontrollisüsteemis rakendatud erinevatele kontrollivõtetele, hinnates nende efektiivsust. Sisemistest kontrollidest raporteerimine on üks vahend, millega kaitstakse aktsionäre ja avalikkust võimalike rikkumiste eest. Siseaudit, mis suudab hinnata olemasolevaid riske ja ka sisekontrollisüsteemi, on üks oluline juhtimissüsteemi ja organisatsioonikultuuri element.
Iga tegevuse protsessi või projekti rakendamisel on paratamatult kaasnev arvestus ja aruandlus. Sellega saab hinnata, kas eelnevalt kavandatud eesmärgid on saavutatud ning millisel tasemel. Seega on arvestus- ja aruandlusprotsessid siseaudiitori üheks keskseks huviobjektiks. Lähtuvalt siseauditi metodoloogiast ei ole eriti oluline, kas auditeeritakse põhi- või tugiprotsesse. Siseauditi võib läbi viia erinevate auditi liikide kaudu: tulemusaudit, protsessiaudit, finantsaudit jne. Kontrolli rakendamisel tugineb siseaudiitor sisekontrolli süsteemis rakendatud erinevatele kontrollivõtetele, hinnates nende efektiivsust. Sisemistest kontrollidest raporteetimine on üks vahend, millega kaitsta aktsionäre ja avalikkust võimalike rikkumiste eest. Siseaudit, mis suudab hinnata olemasolevaid riske ning samuti hinnata sisekontrolli süsteemi on üks oluline juhtimissüsteemi või organisatsioonikultuuri element.
annaabi.ee 
