koodonitega. Lisaks on normaalsed stop-koodonid sobivas järjestuse kontekstis, mis suurendab terminatsiooni tõenäosust ja vähendab suppressiooni efektiivust. Raaminihke ja misense suppressorid on veelgi väiksema "võimekusega" kui nonsense suppressorid. See on ka mõistetav, arvestades milliseid tagajärgi nad võivad kaasa tuua lülitades aminohappeid metsiktüübi valkudesse. Valgusünteesi täpsusega on seotud ka valgusünteesi protsesiivsus, mis näitab kui suur osa alustatud valkudest lõpuni sünteesitakse. Valgusünteesi protsesiivsus on hämmastavalt kõrge arvestades kui palju erinevaid põhjusi võivad viia protsesiivsuse vähenemisele. Prokarüootides sõltub valgusünteesi protsesiivsus ka RNA sünteesi protsesiivsusest, mis on tingitud translatsiooni ja transkriptsiooni seotusest (polaarne effekt vt. transkriptsiooni regulatsioon). Põhiline põhjus, mis vähendab valgusünteesi
sagedusega. Enamikul valgugeenidel on stoppkoodonid väikese vahega korratud, kui ei toimu terminatsiooni esimesel stoppkoodonil, siis järgmisel toimub see suure tõenäosusega. - Normaalsed stoppkoodonid on sobivas järjestuses – suurendab terminatsiooni tõenäosust ja vähendab suppressiooni efektiivsust. Raainihke ja misense suppressorid on veelgi väiksema „võimekusega“ kui nonsense suppressorid. Valgusünteesi protsesiivsus – näitab, kui suur osa alustatud valkudest lõpuni sünteesitakse. See on äärmiselt kõrge. Prokarüootides sõltub valgusünteesi protsesiivsus ka RNA sünteesi protsesiivsusest – tingitud translatsiooni ja transkriptsiooni seotusest – polaarne efekt. Põhiline põhjus, mis vähendab valgusünteesi protsessiivsust on pep-tRA lahkumine (dissotsiatsioon) transleerivatel ribosoomidelt. Raku elutegevuseks on väga oluline, et alustatud valgud