on muutunud- soodsas või ebasoodsas suunas. Esimese meetodi alla võib kanda ka trendianalüüsi, mis kujutab endast horisontaalse analüüsi laiendust, kus omavahel võrreldakse kolme või enama aruandeperioodi andmeid baasaastaga. Baasaastaks on sobiv võtta keskmiste näitajatega majandusaasta, et vältida ekstreemsete tegurite mõjutusi teiste analüüsivate aastate näitajate suhtes. Teise meetodi puhul viiakse aruannete andmed rahaliselt kujult protsentuaalkujule, et nende võrreldavus muutuks hõlpsamaks. Selline vertikaalne analüüs keskendub ühe terviknäitaja erinevate finantsasarvude vaheliste seoste uurimisele ning näitab iga osanäitaja tähtsust ettevõtte tegevuses. See analüüs aitab välja tuua ebamajanduslikke ilminguid. Suhtarvud peegeldavad ettevõtte tegevuse erinevaid aspekte ja võimaldavad teha võrdlusi finantsnäitajate vahel ajahetkedel. Suhtarvude leidmine ei ole standardiseeritud, nende
kasv miljon krooni olla väga suur, teise jaoks väga väike muutus. Samas ei tohi ära unustada seda, kui palju konkreetse ettevõtte jaoks mingi muutus protsentides tähendab muutust rahas (Needles 1996, lk 780). Horisontaalanalüüs aitab: määrata nii rahalised kui protsentuaalsed muutused aruannetes; rahalises väljenduses välja selgitada tulukust või finantsseisundit mõjutavad võtmefaktorid; protsentuaalkujule viiduna analüütikul tajuda perspektiivi ja muutuste olulisuse määra; kindlaks määrata täiendavaid investeeringuid vajavad tegevusalad; välja tuua rahakäibe aruande elementide muutused. Horisontaalanalüüs aitab tajuda perspektiivi ja muutuste olulisuse määra, seda saab teha nii bilansi kui kasumiaruande põhjal, näitab iga aruande kirje muutust aastast aastasse ning võimaldab näha arengutrende, mida absoluutsummad ei näita. Ettevõtte lühiajalise
annaabi.ee 
