taoline pikkuse ja kaalu suhe ajas väga kõikuv, näiteks on KMI sünnil keskmiselt 13 kg/m2, 1 aasta vanuselt 17 kg/m2, 6-aastaselt 15,5 kg/m2 ning 21 kg/m2 20- aastaselt. Väikelaste puhul jälgitakse tavapäraselt kaalu vastavust vanusele, pikkuse vastavust vanusele ning kaalu vastavust pikkusele. Mitmete uuringute tulemusena on standardid defineeritud järgmiselt: vanuses l2–19 aastat on laps ülekaaluline, kui tema vanusele ja soole vastav KMI on vahemikus, mis vastab 85.– 94. protsentiilile; ja rasvunud, kui tema KMI ületab 95. protsentiilile vastava väärtuse. Ekstreemse rasvumisega on tegu, kui eale ja soole vastaval kõveral ületab KMI 99. Ülekaalulisus on haigus, mis on otseselt põhjustatud energeetilise tasakaalu häirumisest – kui energia tarbimine ületab energia kulu, on tulemuseks liigne kehakaal. Üldiselt võib ülekaalulisuse etioloogilised tegurid jagada kolmeks: geneetilised, individuaalsed ning keskkonna/sotsiaalsed tegurid. Ülekaalulisust
tunnistamist hüpertoonikuks ning hoidmaks ära tema asjatut ravimist. Siiski peavad need isikud jääma regulaarsele järelkontrollile. Diferentseerimiseks kasutatakse ambulatoorset vererõhu monitooringut. („Valge kitli”... 2003, Eesti ... 2004, Suurorg 2006, Viigimaa 2007.) Arteriaalne hüpertensioon – lapse eale, soole ja pikkusele vastav süstoolne ja/või diastoolne vererõhk, mis on >= 95-dale protsentiilile vastavast vererõhu väärtusest. Hüpertensioon on südame-veresoonkonna haiguste riskifaktor. Hüpertensioon võib esineda asümptomaatilisena ja selle avastamise võimaluseks on vererõhu mõõtmine. 4 Eestis esineb kõrgenenud vererõhku 1-5% lastest. (Eesti ... 2004, Viigimaa 2004, Viigimaa jt 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Viigimaa 2007.)
annaabi.ee 
