Integraallülitused > 1975 Lausintegraallülitused > 1980+ Highly integrated circuits koos paralleelprotsessoritega > ??? Kasutajaliidese areng: 1910 Perfomasin > 1960 Numbriline terminal > 1985 Graafiline kasutajaliides > 1993 VR keskkond > 2004 Augmented reality Sisend- ja väljundseadmed: Hiir, klaviatuur, skänner, printer, projektor, kuvar jne Programmeerimiskeelte põlvkonnad: Masinkeeled > Assembleri keeled > Protseduursed keeled (algoritmilised keeled) > rakendusvaldkondade keeled (probleemvaldkonna keeled) > Tehisintellekti ja interfeissi keeled > Neuronvõrgud Operatsioonisüsteem on programm, mis käitub vahendajana arvutikasutaja ja riistvara vahel. Eesmärkideks on korraldada kasutaja programmide tööd, teha arvutisüsteemi kasutamine mugavaks, organiseerida efektiivne riistvara töö Programmeerimiskeeled: ADA, Java, C, C++, Pascal, PHP, COBOL, Basic
?? 11. Arvuti ülesehitus (Millest koosneb)? Põhiseadmed: protsessor; emaplaat; RAM; kuvar; hiir; klaviatuur. Lisaseadmed: kõvaketas; graafikakaart; 12. Kirjeldada kasutajaliidese arengut. Perfomasin; numbriline terminal; graafiline kasutajaliides; VR keskkond; argumented reality 13. Loetleda sisend- ja väljundseadmeid (6tk). Klaviatuur; hiir; printer; skänner; kuvar; plotter 14. Programmeerimiskeelte põlvkonnad. 1. põlvkond Masinkeeled 2. põlvkond Assembleri keeled 3. põlvkond Protseduursed keeled (algoritmilised keeled) 4. põlvkond Rakendusvaldkondade keeled (probleemvaldkonna keeled) 5. põlvkond Tehisintellekti ja interfeisi keeled 6. põlvkond Neuronvõrgud 15. Mis on operatsioonisüsteem ja nimetada tema eesmärgid. Operatsioonisüsteem on programm, mis käitub kui vahendaja arvutikasutaja ja riistvara vahel. Eesmärgid: korraldada kasutaja programmide tööd; teha arvutisüsteemi kasutamine mugavaks; organiseerida efektiivne riistvara töö 16
See kujutab endast graafiline kasutajaliides 2000 VR keskkond 2004 arvutiprogrammide kogu, mis kontrollib andmebaaside loomist, Augmented Reality. 13.2d/3d skänner; Andurid; Kuvar,Plotter; haldamist ja kasutamist. 35. Lusikat projekteerida mõne CAD Hiir; Printer 14.1.-masinkeeled; 2.-Assembleri keeled; 3.- programmiga saaks kasutades ristlõikeid ja splaine. Eelnevalt Protseduursed keeled( algoritmilised keeled);4.- mainitutest vormistada lusika ,,skelett" ning hiljem katta see tasanditega. 36.Hindamine: modelleerimise võime poolest; juures. Lubab sõlmpunkte mitte-ühtlaselt paigutada. NURBS'e vajalike arvuti ressursside poolest; mitmeti mõistmise kasutatakse üldiselt CAD-süsteemides vabade pindade puudumise poolest; standardiseerituse taseme poolest; kirjeldamisel 52
(leksika) ja “Backus –Naur Form” (grammatika) •Semantika: .Keele tähenduslik osa ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 5 Programmeerimiskeelte ajalugu •1940´ndad –masinkeelte teke (UNIVAC I ja IBM 701) •1950´ndad –assemblerkeelte teke •1957 –kompilaatorkeel (FORTRAN) •1960 –COBOL, LISP ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 6 Klassifikatsioonid I •Programmeerimise paradigmad .Imperatiivsed keeled .Protseduursed (FORTRAN, Pascal, Ada, C) .Objektorienteeritud (Smalltalk, C++, Java) .Deklaratiivsed keeled .Funktsionaalsed (Scheme, ML, Haskell) .Loogilised (Prolog, Parlog, Gödel, Mercury ) ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 7 Klassifikatsioonid II •Realiseerimismeetodi järgi: .Interpreteeritavad .Kompileeritavad .Kompromiss ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 8 Klassifikatsioonid III •Mäluhalduse järgi: .“Käsitsi” mäluhaldusega
annaabi.ee 
