Konvektsioonivöönd: toimub t kiire alanemine, mis põhjustab konvektsiooni Pinna kohal on nn atmosfäär, mille paksus on väga suur. Nähtav päikesevarjutuse ajal päikesekroonina. Pinnal on näha heledamaid alasid (terakesed) - graanulid. Tumedamatest alades on mõnes piirkonnas suured päikeselaigud, mille hulk on tsükliline (mida aktiivsem Päike, seda rohkem neid). Tsükkel = 11a. Aegajalt tekivad pinnale heledad piirkonnad, millest toimuvad pursked (protruberantsid), mille tulemusel paiskuvad kosmosesse osakesed, mis põhjustavad Maal tugevalt virmalisi, elektrihäireid. Tähed: jagunevad temperatuuri, suuruse, äärmuse järgi Temp: punane (3000-3500K), kollane (5000-6000K - Päike), valge (7500-10000K), sinakas (30000K-) Suurus: kääbus, keskmine, hiid Äärmus: valge kääbus, punane hiid Erilised tähed: tähesüsteemid (2-5 tähte); üks heledam ja suurem, teine väiksem,
kuskil 2000km igal terakesel), mille vahele jäävad tumedamad alad. Lisaks on näha heledad alad, neid nim faklid. Veidi on näha ka tumedaid alasid ehk Päikese laike. Osutub, et eriti laikude korral kehtib nn üheteistaastane aktiivsuse tsükkel. Mida rohkem laike seda aktiivsem on Päike. Päikeselt purskub pidevalt välja mitmesuguseid osakesi. Sellist osakeste kihti Päikese ümber nim Päikese krooniks. Aegajalt toimuvad väga võimsad pursked ehk protruberantsid. Need võivad mõjutada Maa magnetvälja. TÄHED Temperatuur Tähtede temperatuur hinnatakse värvuse järgi. Kehtib põhimõte, mida punasem täht, seda külmem, mida sinakam, seda soojem. Punane 3000K Oranz- 4000K Kollane- 5000K Kollakas-valge 6000K Valge 7500K Sinakas-valge 10 000K Sinakad tähed 30 000K Enamus tähed asuvadki vahemikus 3000-30 000K, kusjuures sellest enamus on kollased tähed. On olemas ka üksikuid tähti, mille temp ulatub kuni 100 000K.
annaabi.ee 
