Päikesesüsteemi teke · 4,6 miljardit aastat tagasi külmast molekulaarse gaasi ja tolmupilvest Muutke teksti laade · tegemist oli tavalise tähetekkega Teine tase · toimus gravitatsiooniline Kolmas tase kollaps Neljas tase · gaasipilve fragmentide Viies tase keskele tekkisid prototähed · prototähed süttisid ükshaaval tähtedena · üks oli Päike · täheparv hajus kiiresti ja praeguseks on Päike hõredalt asustatud piirkonnas Muutke teksti laade · kollapsi käigus Teine tase koondusid ketta Kolmas tase tasandisse ühendid, mis Neljas tase esinesid tolmu kujul
Tähtedevaheline aine võib tiheneda, nii et moodustuvad gaasi- ja tolmupilved, mida nimetatakse udukogudeks. Ühe udukogu ainest võib jätkuda kümnete tuhandete tähtede tekkeks. Tähtede sündimise protsess algab tumedate tompude ehk gloobulite moodustamisega udukogus. Need tihenevad, kuni varisevad kokku omaenda gravitatsioonijõu tõttu ja nii sünnivadki uued tähed nn prototähed. Prototäht jätkab kokkutõmbumist, kuni kuumus ja rõhk on nii suured, et algab termotuumareaktsioon.(1) 1.1. Prototäht Sündivas tähes võitleb 2 vastassuunalist jõudu. Raskusjõud püüab prototähte jätkuvalt kokku suruda, gaasiosakeste soojusliikumisel tekkiv rõhk aga üritab tähte paisutada. Kokkukukkuva pilve osakeste energia muundub pidevalt soojuseks ja temperatuur tõuseb. Üha suurenev kuumus lagundab tolmuosakese, lõhub molekulid ja kihutab elektronid aatomitest välja
molekulaarse gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli tavalise tähetekke, mitte mingi eksootilise protsessiga (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrge), nagu kunagi usuti. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava väga suure massiga külma tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps. Mitmete või isegi paljude tihendustsentrite edasise tihenemise ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuvate gaasipilve fragmentide keskele tekkisid prototähed. Kui prototähed tõmbusid niivõrd kokku, et nende keskmes tõusid temperatuurid ja tihedused piisavaks termotuumareaktsioonide algamiseks, süttisid prototähed ükshaaval tähtedena. Üks nendest prototähtedest oli Päike. Algselt tekkinud täheparv või -assotsiatsioon hajus võrdlemisi ruttu ning praeguseks on Päike suhteliselt hõredalt asustatud Galaktika piirkonnas. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul
poolehoidu kaasaegne Protoplanetaarne teooria, mille kohaselt: 1. Pöörlev vesinikust ja heeliumist gaasipilv (nebula) hakkas iseenda raskusjõu mõjul kondenseeruma, tekkisid hiigelsuured tähed, mis kiiresti „läbi põlesid“ ja oma elu plahvatusega lõpetasid. 2. Plahvatades tekkisid raskemast keemilistest elementidest koosnevad pilved, mis hakkasid kokku tõmbuma – tekkisid kaasaegsete tähtede eellased – prototähed, mis olid ümbritsetud hõredamast materjalist kettataolise pilvega 3. Prototähe temperatuuri tõustes hakkas kettas asuv gaas ioniseeruma, tema magnetväli pidurdas prototähe pöörlemise kuid kiirendas kettas asuva aine pöörlemist 4. Pöörlevas kettas hakkasid tekkima tihendused – nn protoplaneedid, kusjuures tihedam materjal koondus tähele lähemale, kergem aga sellest eemale (sama toimus protoplaneetide kuudes) 5