ammooniumlämmastik ja alles selle otsalõppemisel hakatakse kasutama nitraati. Kasvufaktorid, prototroofid ja auksotroofid. Kasvufaktorid on orgaanilised ained, mida mikroorganismid ei suuda ise sünteesida ja vajavad neid tavaliselt mikrokogustes. Kasvufaktorid on vitamiinid, aminohapped ja N-alused. Ah ja N-aluseid lisatakse söötmele tavaliselt 20mg/l. Vitamiinid on ensüümide mittevalgulised kofaktorid. Kasvufaktorit sünteerivat mikroorganismi nim prototroofiks, seda, kes ise ei suuda sünteesida, aga auksotroofiks. Nt adeniini prototroof ja auksotroof. Kui on teada, et mikroob on auksotroofne, aga pole teada, milliste kasvufaktorite suhtes, siis lisatakse söötmetele pärmiekstrakti, peptooni, kasaminohappeid (kaseiini hüdrolüüsil saadud aminohapete segu) või trüptooni. Kõige parem kasvufaktorite allikas on pärmiekstrakt. Mõned mikroorganismid nagu piimhappebakterid on väga nõudlikud söötme suhtes, sest ei suuda
vitamiinid lähtudes C-allikast. Samas Lactobacillus'ed ei ole võimelised ise sünteesima puriine, pürimidiine, vitamiine ja teatud aminohap-peid ning vajavad neid keskkonnast otse. Selle tõttu sisaldavad söötmed, mida kasutatakse Lactobacillus'te kasvatamiseks, rohkem komponente. Mutantseid tüvesid, mis erinevalt metsiktüvest, vajavad mingit komponenti kasvufaktorina nimetatakse auksotroofseks tüveks. Metsiktüve, mis ei vaja kasvufaktorit, nimetatakse prototroofiks. Näitkes E. coli tüvi, mis ei ole võimeline ise trüptofaani sünteesima ning vajab trüptofaani kasvufaktorina söötmesse, nimetatakse trüptofaani suhtes auksotroofseks tüveks ning tähistatakse järgnevalt: E. coli trp-. Mõni näide vitamiinidest on toodud allolevas tabelis. Kui jälgida funktsiooni, milles vitamiini on vaja, siis on mõistetav, miks peab neid vitamiine lisama söötmesse. Koensüümne Vitamiin Funktsioon
annaabi.ee 
