Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil. UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht. UDP datagrammi sisaldavate IP pakettide filtreerimise muudab keeruliseks see, et UDP protokoll ei võimalda eristada kliendi poolt saadetud paketile vastuseks tulevat paketti sellisest paketist, mis on saadetud sisse nö omaalgatuslikult. Näiteks kui resolver esitab nimeserverile pärigu ja UDP lähteport on 2555 ning sihtport 53, siis vastuseks tulev pakett saabub tagasi porti 2555.
Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil. UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht. UDP datagrammi sisaldavate IP pakettide filtreerimise muudab keeruliseks see, et UDP protokoll ei võimalda eristada kliendi poolt saadetud paketile vastuseks tulevat paketti sellisest paketist, mis on saadetud sisse nö omaalgatuslikult. Näiteks kui resolver esitab nimeserverile pärigu ja UDP lähteport on 2555 ning sihtport 53, siis vastuseks tulev pakett saabub tagasi porti 2555.
Selgelt eristades on tarvis välja tuua ka turvakomponentide tehniline asetus ning nende integreerituse aste mitteturvakomponentidesse, kuna see mõjutab otseselt turvafunktsioonide rakendamist, operatsioonisüsteemide poolt hädavajalikku pakutavat tuge, tööde keerukust ja kulusid ning loomulikult ka eesmärgiks seatud turbeastet. Turvalisuse hindamisel on määravaks asjaolud, millistes geograafilistes asukohtades ning millises protokollikihis on vastavad turvateenused realiseeritud ning millisel moel on need kaasatud kaitstavate IT-süsteemide tööprotsessidesse. Toetudes eelnevale, tuleb leida vastused järgnevatele küsimustele: - Ümbritseva keskkonna poolt pakutav kaitse: millist kaitset pakub ümbritsev keskkond (infrastruktuur (juurdepääs), organisatoorne pool, personal, tehniline pool (operatsioonisüsteemi poolt pakutav kaitse, ...))?
annaabi.ee 
