tubuliin kodeeritud mitte ühe, vaid mitmete geenide poolt. Kuigi tubuliini esineb kõigis eukarüootsetes rakkudes, esineb teda kõige rohkem selgroogsete loomade ajus (10-20% kogu lahustunud valgust on tubuliin). Sarnaselt aktiinile, seostub ka tubuliin paljude lisavalkudega, mis moduleerivad mikrotuubulite omadusi ja võimaldavad kinnitumist raku erinevatele struktuuridele. Tubuliini assambleerumisel moodustuvad lineaarsed protofilamendid, igas mikrotuubulis on 13 protofilamenti, mis moodustavad seest nsa struktuuri. Üldiselt mikrotuubulid funktsioneerivad tsütoplasmas igaüks omaette, aktiinifilamendid seevastu on seotud tavaliselt võrgustikuks või kimpudeks. Sarnaselt aktiini filamentidele esineb tubuliini protofilamentidel struktuurne polaarsus, + ja -ots. Kui rakk alustab mitootilist jagunemist, siis tsütoplasmas olevad tuubulid lagunevad laiali ning agregeeruvad uuesti, moodustades kääviniidistiku. See moodustub
tubuliin kodeeritud mitte ühe, vaid mitmete geenide poolt. Kuigi tubuliini esineb kõigis eukarüootsetes rakkudes, esineb teda kõige rohkem selgroogsete loomade ajus (10-20% kogu lahustunud valgust on tubuliin). Sarnaselt aktiinile, seostub ka tubuliin paljude lisavalkudega, mis moduleerivad mikrotuubulite omadusi ja võimaldavad kinnitumist raku erinevatele struktuuridele. Tubuliini assambleerumisel moodustuvad lineaarsed protofilamendid, igas mikrotuubulis on 13 protofilamenti, mis moodustavad seest nsa struktuuri. Üldiselt mikrotuubulid funktsioneerivad tsütoplasmas igaüks omaette, aktiinifilamendid seevastu on seotud tavaliselt võrgustikuks või kimpudeks. Sarnaselt aktiini filamentidele esineb tubuliini protofilamentidel struktuurne polaarsus, + ja -ots. Kui rakk alustab mitootilist jagunemist, siis tsütoplasmas olevad tuubulid lagunevad laiali ning agregeeruvad uuesti, moodustades kääviniidistiku. See
ühekaupa paiknevat mikrotorukest, kusjuures iga paar koosneb A ja B torukesest. Kõikide mikrotorukeste + ots paikneb aksoneemi raku tsentrist kaugemas osas. Seondub rakuga basaalkehakese abil. Liikumises osaleb düneiin, mille vahendusel toimub ühe paari A torukese liikumine teise paari B torukese - otsa poole. Teiste sidemete esinemise tõttu mikrotorukeste paaride vahel tekib lainetav liikumine. A toruke sisaldab 13 protofilamenti, B toruke 10. Aksoneem on seotud rakuga basaalkeakese abil. Selle strktuur on sarnane tsentrioolide struktuuriga ja sisaldab 0 kolmest mikrotorukesest koosnevat rühma milles 13 protofilamendist koosnev A toru on seotud ebatäieliku B toruga ja ebatäieliku C toruga. Basaalkehakese A ja B torud jätkuvad viburis aga C tor lõpeb basaalkehakese ja viburite vahelises üleminekutsoonis. Inimkehas on näiteks inimese hingamisteed epiteelrakud ja spermatosoidide vibur.
Struktuur on sarnane alates üherakulistest eukarüootidest kuni inimeseni. Membraani väljakasvud mis sisaldavad mikrotorukestest koosneva struktuuri aksoneemi. Aksoneem koosneb üheksast välimisest mikrotorukeste paarist, mis ümbritsevad kahte ühekaupa paiknevat mikrotorukest (19-28 lk. 819). Iga välimiste torukeste paar koosneb A ja B torukesest. Kõikide mikrotorukeste (+) ots paikneb aksoneemi raku tsentrist kaugemas otsas. A toruke sisaldab 13 protofilamenti, B toruke 10. Aksoneem on seotud rakuga basaalkehakese (ingl basal body) abil. Basaalkehakese struktuur on sarnane tsentrioolide struktuuriga. Sisaldab 9 kolmest mikrotorukesest (A,B,C) koosnevat rühma (analoogiliselt tsentrioolidega), milles 13 protofilamendist koosnev A toru on seotud ebatäieliku B toruga ja ebatäieliku C toruga. Basaalkehakese A ja B torud jätkuvad viburis, aga C toru lõpeb basaalkehakese ja viburite vahelises üleminekutsoonis
annaabi.ee 
