23-aastasena enesetapu teinud Weinigerilt päris Wittgenstein teda kogu elu saatnud juhtmõtte püüelda oma juudi päritolu ja homoseksuaalsuse kiuste selle kättesaamatu geniaalsus-ideaali poole. Ludwig oli kõige noorem laps, keda ei peetud eriti andekaks. Teda huvitasid masinad ning ta hakkas õppima kõigepealt inseneriks, kuid üha enam hakkas ta tundma huvi matemaatika ja loogika vastu. Nooruk jõudis välja Cambridge`i, kus tema protezeerijaks sai Bertrand Russell (1872 1970), moodsa loogika teerajaja, hiilgav stilist ja üks tolleaegse filosoofia eredamaid tähti. Esmalt huvitas Wittgensteini tehnoloogia ja inseneriasjandus. 1908. aastal läks ta Manchesteri õppima tollal moodsat eriala- aeronautikat. Seal uut propellerit välja töötades hakkasid teda üha enam huvitama aga puhtalt matemaatilised probleemid. Filosoofide Bertrand Russelli ja Gottlob Frege matemaatika-alaste teoste lugemisega tekkis tal põhjaliku
See sitke ja range mees tahtis, et lapsed tema tööd jätkaksid, aga sellest ei tulnud midagi välja. Kaks Wittgensteini vanemat venda sooritasid enesetapu ja kolmas jäi Ameerikas teadmata kadunuks. Ludwig oli kõige noorem laps, keda ei peetud eriti andekaks. Teda huvitasid masinad ning ta hakkas õppima kõigepealt inseneriks, kuid üha enam hakkas ta tundma huvi matemaatika ja loogika vastu. Nooruk jõudis välja Cambridge`i, kus tema protezeerijaks sai Bertrand Russell (1872 1970), moodsa loogika teerajaja, hiilgav stilist ja üks tolleaegse filosoofia eredamaid tähti. Noor Wittgenstein tegi mainekas ülikoolis kiiresti nime. Ta ei tundnud aukartust isegi maailmakuulsate professorite ees, keda ta kartmatult kritiseeris, kui nad tema meelest olid süüdi intellektuaalses lodevuses. Enda ja ümbritsevate suhtes oli Wittgenstein äärmiselt nõudlik. Sageli läks ta oma hinnangute andmisega üle piiri ja