Kõike seda pidi väljendama ka partei uus, kolmas programm, mis võeti vastu NLKP XXII kongressil 1961. Selles fikseeriti ühiskonna jõudmine kommunismi 1980. aastal ning selle illusiooni elluviimist peeti reaalseks. 1962. aastal algas Hrustsovi langus. Selgus, et varasemad lootused jätkuvalt hoogsalt majandusarengule olid alusetud. Eriti märgatav oli tagasiminek põllumajanduses. Hrustsovi lubatud külluse asemel tuli 1962 tõsta toiduainete hindu ning see tõi kaasa mitmeid protestistreike. Kõige ulatuslikum ja ohvreid kaasa toonud oli Novotserkasski streigi majasurumine sõjaväe ja tankide abil. 1963 osteti esmakordselt vilja välismaalt sisse. Samal ajal süvenes ka Hrustsovi konflikt tippintelligentsiga. Selle tagapõhjaks oli tema puudlik haridus ja suutmatus mõista kultuurivaldkondi, kus ta püüdis juhtnööre anda ja õpetada. Oma taktiku, kohati robustse käitumisega häälestas ta intelligentsi enda vastu.
olulised seadused. Perioodi 1906.-17 nimetati Duumademokraatiaperioodiks. Kuna Riigiduumasse olid valitud ka mõned eestlased, siis omandasid need olulisi poliitilise võitluse kogemusi, mida rakendati Eesti riigi rajamisel. 1905 a. revolutsiooni sündmused Eestis Pandi alus Eesti poliitilisele iseseisvusele. 11.01.1905 jõudsid Eestisse teated "verisest pühapäevast" Peterburis. 12.01.1905 korraldati protestistreike Tallinnas ja Tartus. Nõuti rahvusliku rõhumise lõpetamist, omavalitsuse laiendamist ja rahvuskultuuri vaba arenemist. Revolutsiooni kulminatsioon Eestis- 16.10.1905 korraldati Tallinnas Uuel Turul sanktsioneeritud miiting umbes tuhande osavõtjaga ülevenemaalise poliitilise streigi toetamiseks. Demonstrantidele üllatuseks saabus sõjavägi, kes tulistas demonstrante. 90 inimest sai surma ja üle 200 haavata
annaabi.ee 
