puhulgi. Piraatlusega võitlemiseks on üritatud läbi lüüa mitmeid seaduseelnõusid, nagu näiteks väga palju poleemikat tekitanud SOPA (Stop Online Piracy Act) ja PIPA (Protect IP Act). Nende seaduseelnõude eesmärk oli teha elu raskemaks lehekülgedel, eriti nendel, mis paiknevad väljaspool Ameerika Ühendriike, piirates autoriõigustega kaitstud materjalide müüki ja levitamist, nagu muusika ja filmid. Õnneks need aga läbi ei läinud, suuresti tänu näiteks Wikipedia ja Google protestimisele (Wikipedia lülitus päevaks välja ja Google asendas oma logo petitsiooni lingiga, kus paluti Kongressi mitte tsenseerima kogu internetti – sisuliselt SOPA ja PIPA jõustumise tulemus) [6]. Kõige lollikindlamaks viisiks on aga kujunenud väga lihtne lahendus – lihtsalt luua toode või teenus, mida inimesed tahaksid osta ning mille eest nad head meelega maksaksid. Näiteks on Adobe tooted ühed kõige enam piraaditud (pirated)
ning süvenes valijate usaldamatus erakondade vastu. Juhtum lõppes sellega, et Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni-poolse määrusega anonüümsed annetused riigieelarvesse kanda. Silver Meikar heideti erakonnast välja ja tollane justiitsminister Kristen Michal astus ministrikohalt tagasi. Protest rahastamisskandaali vastu. ACTA skandaal Skandaal sai alguse 6. veebruaril 2012. aastal Õhtulehe artiklist, mis rääkis ACTAst ja selle vastu protestimisele kutsumisest. ACTA on arenenud riikides rahva eest salaja väljatöötatud leping, mis annab internetiteenuse pakkujale kohustuse jälgida kõiki tegemisi internetis ja karistada igasuguste autoriõiguste rikkumiste eest kopsaka rahatrahvi või vangistusega ilma kohtuta. Andrus Ansip, kes oli sellel ajal peaminister oli igati ACTA poolt ja solvas avalikult kõigi ees selle artikli kirjutajat. Väites näiteks sellise lause “Teate, inimene, kes midagi
annaabi.ee 
