Poliitiline kultuur on mõjutatud Eesti rahva alusväärtustest. Jakobson, Kalev ja Saarts (2008) on oma artiklis välja toonud järgmised alusväärtused: materiaalsus ja instrumentaalsus; ilmalikkus; indvidualism; vähene võimudistants; rahvuslik maailmanägemus; maskuliinsus; riigitraditsiooni nõrkus ja antietatism; nõrk kodanikukultuur; nõrgad kommunitaarsed väärtused; orienteeritud muutustele; mittevägivaldne protestikultuur ja antimilitaarsus. Eesti inimestele on tähtsad materiaalsed vajadused, mis ilmselt tingitud kommunistlikust minevikust, kui oli pidev puudujääk. Eestlastele on iseloomulik ilmalikkus, sest ajalugu uurides selgub, et tegemist on suhteliselt usuleige rahvaga. Vähene võimudistants avaldub selles, et Eestis ei sallita seisusevahede rõjutamist. Eestis peetakse tipp-poliitikuid pigem „kellekski meie seast“ ning ei vaadata nendele alt üles (Jakobson, Kalev ja Saarts, 2008).
väiksemaid. POLIITILINE KULTUUR poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. Milline on Eesti poliitiline kultuur? Alusväärtused: *materiaalsus ja instrumentaalsus, *ilmalikkus, *individualism, *vähene võimudistants, *rahvuslik maailmanägemus, *maskuliinsus, *riigitraditsioonide nõrkus ja antietatism, *nõrk kodanikukultuur, *nõrgad kommunitaarsed väärtused, *orienteeritus muutustele, *mittevägivaldne protestikultuur ja antimilitaarsus. Kas valimas käimine on kodanikukohustus? Valimas käimine on pigem kodanikuvabadus. Kodanikud saavad valimas käia oma vaba valiku alusel, kui nad seda soovivad. Kui nad seda teha ei soovi, ei pea nad seda tegema. OTSENE DEMOKRAATIA demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on selle põhivahendiks referendum. ESINDUSDEMOKRAATIA nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete (rahva nimel
annaabi.ee 
