ümbritseva tegelikkuse kujutusega, tundeavaldus ekspressiivse hoiakuväljendusega, klassikalise üle domineerib retooriline vabavärss. Sotsiaalse kaastunde ja protesti laulikuna saavutas Sütiste kõrgtaseme kogudes "Peipsist mereni", "Maha rahu" ja "Kaks leeri". Oma aktiivset hoiakut eelistas Sütiste väljendada objektiveeritult, eluseikadest kujutamiseks valiku kaudu.. Detailirikkad värssportreed kriisiaastate elukitsikuses kannatajatest, väärikaist tööinimestest, protestijaist ja teisitimõtlejatest on sel arengujärgul Sütiste lüürika tunnuslikud zanrid. 1930. aastate keskel vaibub Sütiste kriitiline hoiak ning muutub temaatika. Lüürilised kirjeldused rikastavad Sütiste luulet maaelu ja looduse vaatluserksa värvika kujutusega. Tugevneb mõtteline alge, mis väljendub eriti iroonilistes ja eneseiroonilistes või valuleva alatooniga lüürilistes enesetunnetustes. Kogus "Valgus ja varjud" ning samal ajal
kontekstis mitte esteetilise, vaid poliitilise tähenduse. (www.otsing/Juhan Sütiste) Sotsiaalse kaastunde ja protesti laulikuna saavutas Sütiste kõrgtaseme kogudes "Peipsist mereni", "Maha rahu" ja "Kaks leeri". Oma aktiivset hoiakut eelistas Sütiste väljendada objektiveeritult, eluseikadest kujutamiseks valiku kaudu.. Detailirikkad värssportreed kriisiaastate elukitsikuses kannatajatest, väärikaist tööinimestest, protestijaist ja teisitimõtlejatest on sel arengujärgul Sütiste lüürika tunnuslikud zanrid. (www.otsing/Juhan Sütiste) 8. ENE 7 TALLINN: ,,VALGUS" 1975 ENEKE 4 TALLINN: ,,VALGUS" 1986 EE 9 TALLINN: ,,EESTI ENTSÜKLOPEEDIA"1996 EESTI KIRJARAHVA LEKSIKON TALLINN: ,,EESTI RAAMAT" 1995 INTERNETT 9.
annaabi.ee 
