ta varakult veelgi varemini kui Byron südames orientaalse lõuna suurejoonelist, värvihooguvat võlu ja andis oma fantaasia selle kujundada; nagu Byron tundis ta end üksiklasena keset oma aega ja kõrgemana sellest ajast väljavalitud võitlejana vabaduse ideaalide eest; nagu Byron tundis ta endakannul mõttedeemonit, kõikjal, oleviku mürgist tuumapaljastavat analüüsi vaimu; nagu Byron oli ta kirglikult ja sügavalt tundev, valuliselt uhke hing. Lermontovi paatose pinevust, ta protesteeriva tahte võimsust ei ületa isegi Byron. Pigemini on lugu ümberpöördult. ... See on ilmne. Lermontov oli oma hingelaadilt vene Byron -või, et olla täpsem, tsiteerigu ta omad sõnad enda ja Byroni kohta: "Ei,. ma ei ole Byron, ma olen teine, veel tundamatu väljavalitu, maailma poolt tagaaetav võõras nagu temagi, kuid vene hingega. " 3 Peterbur Kaukaasia Peterbur Lermontov astus kaardiväe husaaripolku
Olen koolilt saanud palju eneseusku. Läänemaa Ühisgümnaasium näitas mulle, et endasse uskudes on kõik võimalik. Mulle meeldis, et kool seisis kõrgete sihtide eest. Meie lennus oli väga palju andekaid õpilasi, kes jätkasid õpinguid ka ülikoolis. Sellisele potentsiaalsele seltskonnale suudeti pakkuda vastavat haridust ja palju võimalusi teadmiste laiendamiseks. Kui mõelda, mida ma ise koolile olen andnud, siis võib-olla võitleva ja protesteeriva hinge. Kõige kurvem aeg koolis võis olla siis, kui kevadel lõpetama hakkasime. Saabus aeg, kui pidi pesast välja lendama. Seda ,,head" elu oskab inimene hakata siis taga igatsema, kui ta on jõudnud uude kohta, uude etappi. Ülikool on koht, kus on võimalik ennast teostada ja arendada, leida omale sobiv kutsumus ja selle nimel elus töötada. Gümnaasium on koht, kus arenes minu isiksus ja teadmised, sotsiaalne oskus, küpsus.
annaabi.ee 
