Roomakatoliku kiriku protestiks. 55. Mida tähendab luterlastele usupuhastuspüha ja mis kuupäeval see on? Millist suurt juubelit sellega seoses 2017.a. Tähistati? Usupuhastuspüha on 31. oktoobril ja sellel päeval pani Martin Luther Wittenbergi kirikuuksele 95 teesi, millede põhisõnum oli, et patukahetsuskirjasid ei tohi enam müüa. 2017. a tähistati usupuhastuse 500 aasta juublit. 56. Kes oli Martin Luther? Martin Luther oli saksa teoloog (usuteadlane) ja munk, ta oli protestantistliku (roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus) reformatsiooni looja. 57. Kas väide „Enamike kristlike konfessioonide järgi Jumal ja kõik kristlased on pühad“ on tõene või väär? Konfessioon e. Vool Tõene 58. Mida tähendab Püha Kolmainsus enamiku kristlaste arvates? Püha Kolmainsus tähendab enamiku kristlaste arvates, et Jumalal on kolm hüpostaasi ehk erikuju (Isa, Poeg, Püha vaim). 59. Kes on rooma-katoliku kiriku kõige kõrgem vaimulik?
Alles Katariina II troonileasumisega 1762. aastal algas Baltikumi tihedam integreerimine Vene riigiga, mis päädis asehalduskorra kehtestamisega 1783. aastal. Pärast Katariina surma taastati varemkehtinud olukord, ning ka 19. sajandil kulges Venemaa Läänemere-provintside areng sisekubermangudest erinevat rada mööda. Balti erikord jättis nii linnades kui maal ülemvõimu baltisakslastele. Saksa keel ning luteri usk sidusid Eesti- ja Liivimaa jätkuvalt saksa protestantistliku kultuuriruumiga. Ükski olulisem Kesk-Euroopa vaimuelu ilming ei jäänud Baltikumis vastukajata. Siinset vaimuelu elavdas ka Venemaa jätkuv euroopastumine, mis muutis Baltikumi kultuurisillaks Õhtumaa ja uueneva Venemaa vahel. Ajalookirjanduses on 18. sajandit tavakohaselt käsitletud kui seisakuaega, eesti talurahva seisukohalt aga kui kõige tumedamat ja raksemat ajajärku. Niisugustel otsustel ei puudu oma alus, kuid on ühekülgne pärisorjuse kaotamisele eelnenud
Nad võisid tegeleda kaubandusega, pärandada varandus, tegeleda riigi asjadega. Henri de Borodoni - 1572. Marguerite de Volois'i . Tolleaegne prantsusmaa kuninganna otsusta pulmi poliitiliselt ära kasutada ja hävitada hugenotid täielikult. ( Katariina di Medici ). Terror algas sama aasta 24. Augustil, see kannab ajaloos verise pärtliöö nime. Pärtliööl tapeti umbes 2000 hugenotti. Pärast pärtliöö massimõrva alustasid hugenotid uut ülestõusu. Hugenotid lõid Lõuna-prantsusmaal protestantistliku konföderatsiooni, mis kujutas endas riiki. Pärast katoliikliku dünastia esindaja Henri III surma läks prantsuse troon üle Henri IV, kes oli hugenott. Suurem osa Prantsusmaast keeldus teda tunnistamast. Nõuti Henri usuvahetust. Rahva survel vahetas Henri IV usku ja pöördus katoliiklikusse. Henri IV usuvahetus sai talle saatuslikuks. Hugenotid pidasid teda reeturiks, aga katoliiklased umbusaldasid. Teda ei võetud mitte kusalgi omaks ja seetõttu kaotas ta kõik. Nantes'i edikt
annaabi.ee 
