keskpaigas Inglise kirikus piiskopiametit kiriku ühtsuse ja katoolsuse tagajana kõrgelt hindama. 1662. aasta ordinatsioonikord sätestab, et edaspidi kuulub diakoni, preestri või piiskopi ordineerimise õigus üksnes piiskoppidele. Kõrgkiriklik suund sai uut hoogu eriti 19. sajandil seoses nn Oxfordi- liikumisega, mille üheks eestvedajaks oli John Henry Newman. Tema silmis oli anglikaani kirik katoolse (üleilmse) kiriku üks haru, kõrvu Rooma-katoliku ja Ida-õigeusu kirikutega. Mandri-protestantidesse suhtus Newman umbusuga, 7 pidades neid pigem sektantideks. Hiljem läks Newman üle katoliku kirikusse ja tõusis seal koguni kardinaliks. Kuid tema poolt edendatud kõrgkiriklik suund anglikanismis on jäänud tänaseni mõjukaks. Inglise kirik Inglise Kirik (Church of England) on kaasajal vaid üks kirik anglikaani kirikute arvukas peres. Briti koloniaalimpeeriumi laienedes levis ka anglikaani
arvutamisoskmatutel. Uskus ka naiste õpetamise vajadusse. Kirik Peeter I reformide ajal Vastuollu kirikuga sattus ka Peeter I. Patriarh astus avalikult välja tema poolt ette võetud habemete mahaajamise ja välismaiste rõivaste soovitamise vastu. Pärast patriarh Adriani surma ei määratud uut ja 1721. kaotati amet hoopis. Kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod. 19 Suhtus eitavalt munkadesse ja nunnadesse, püüdis piirata nende hulka. Suhtus hästi katoliiklastesse ja protestantidesse, esialgu ka vanausulistesse. Raskolnikute kindlameelsed juhid aga jätkasid vastupanu uuendustele. (Peeter on antikristus) Järgnesid repressioonid vanausuliste vastu. Paljud vanausulised asusid elama Venemaa hõrdelt asustatud äärealadele. Kooliharidus 18.saj Peeter I püüdis luua Venemaal koolide võru. Sõjaväelaste ja ametnike koolitamiseks loodi eriõpeasutusi (Moskva Navigatsioonikool). Palju vaeva nähti aabitsate ja õpikute väljaandmisel. Teaduste Akadeemia Peterburis 1724