Kuremõõk, siberi võhumõõk. 4. antropofüüdid Need on inimkaaslejad taimed, sageli võõrliigid, levivad inimese tahtmata või neid levitatakse. Väikeseõieline lemmalts Antropofüüdid ja apofüüdid moodustavad kultuurilembeste ehk hemerofiilsete taimede rühma. 8 Eesti taimkatte kujunemine Jääaja eelne periood: Kõige varasemad andmed Eesti kohta pärinevad proterosoikumist, mille setetest on leitud akritarhid (tõenäoliselt mingid planktilised vetikad- Vendotaenia aniqua). Kambriumi setete uurimisel on samuti leitud vaid akritarhe. Ordoviitsiumist on leitud juba sinivetikaid ja siluri setetest erinevate vetikate jäänuseid. Devoni ajastul tekkisid primitiivsed eostaimed- psilofüüdid (sõnajalgade moodi), mis kasvasid veekogude kallastel. Esimesena leidis psilofüütide jälgi Eestist (Tori põrgu liivakivist) Lätist pärit uurija P.W. Thomson.
pinnakate Kainosoikumis Kvaternaari ajastul. Komplekse eraldavad üksteisest pikad ajavahemikud, millal Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel toimusid valdavalt kulutusprotsessid, mille tulemusena hävitati suur osa varem tekkinud setetest Aluskord Kristalset aluskorda on uuritud arvukate puuraukude abil, kuna Eesti alal see ei paljandu. Eesti ala paikneb Svekofennia aluskorraplokil, mis pärineb Proterosoikumist. Plokk on Paleoproterosoikumis eksisteerinud ookeani sulgumisel tekkinud kurrutusala. Ploki koostiseks on peamiselt tugevasti moondunud sette- ja vulkaanilised kivimid vanusega 1,81,9 miljardit aastat (Orosiri ajastust). Neid gneisse ja migmatiite läbistavad 1,541,67 miljardi aasta vanused (Paleo- ja Mesoproterosoikumi aegkondade üleminek) rabakivi-intrusioonid. Svekofenni orogeneesile järgnes Eesti alal umbes 1,3 miljardi pikkune kulutusperiood