liidrid soovisid väga, et Suurbritannia nendega liituks. Tõsi, kümme aastat hiljem hakkasid inglased asja uuesti kaaluma. Paraku oli kümme aastat sõjäjärges Euroopas väga pikk aeg ja selleks ajaks oli liisk juba langenud. Sõjajärgse Lääne- Euroopa majanduse ajalugu on kõige tabavamalt käsitlenud kui sellele ajale vahetult eelnenud kümnendite lugu ümberpööratud kujul .1930.aastate maltusiaanlikust rõhuasetusest protektsionismile ja kulude piiramisele loobuti kaubavahetuse vabaduse kasuks.Selle asemel , et kulutusi ja eelarvet vähendada, asusid valitsused neid hoopiski suurendama .Peaaegu igal poolt tehti pikaajalisi riiklikul ja erakapitali rajanevaid investeeringuid infastruktuuri ja seadmestesse, vanemad vabrikud ning nende sisseseade kas kaasajastati või asendati uuega, millega kaasnes oluline võit tööviljakuses .Märgatav oli rahvusvahelise kaubandase areng ning
reservid Suurbritanniale üldisesse reservfondi, saades vastu naelsterlingid. Naelsterling teenindas kuni Teise maailmasõjani arveldusühikuna ligi poolt maailma majanduskäibest. 1933-ndaks aastaks õnnestus kriisist küll väljuda, ent areng majanduses jäi siiski võrdlemisi aeglaseks ja paljusid majandusharusid iseloomustas seisak. 1937. aastal tabas Suurbritanniat uus langus ja see andis lõpliku tõuke loobumaks vabakaubandusest ja minemaks üle protektsionismile. Riigi majandust valitsesid ja reguleerisid monopolid. Suurbritannia sõjamajandus 1939-1945 Kuigi sõjas olid Suurbritannia inimkaotused suhteliselt väikesed, tõid maale suurt kahju Saksa pommilennukid, laevade blokaad, kallaletungioht ja vaenalse sissetung impeeriumi (Birma, Singapur, Malaisia, osa Egiptusest), suured kaotused laevastikus. Sõja lõpuks oli Suurbritannia kaubalaevastik oma tonnaazilt peaaegu 2 korda väiksem USA omast, samasugune mahajäämus oli ka sõjalaevastiku osas
Musta muutis inimeste mõtteviisi ja elulaadi- konkurents kasvas1) luksus kaupadele. Inglismaa kaotas tollid täielikult kuid surma vallapääsemiseni oli Euroopas olnud tööjõu ülejääk ning Vähenes maaelanikkond2) Suurenes põllumaj. toodang3) Prantsusmaa läks äärmuslikult protektsionismilt üle mõõdukale madalad palgad, kuid nüüdne tööliste vähesus tõstis palgad protektsionismile. Keskmine tollimaks Prantsusmaal Inglise kõrgele. Talupojad hakkasid tühjadesse linnadesse kolima nind linnade kasvuga suurenes ostjaskonna kasv. Põllumajanduse kaupadele oli ~ 15%. Kui kumbki riik oleks veel kellegagi esimest korda elus palgatööd tegema. seisukohalt võimaldas pööre kiiret arengut
annaabi.ee 
