Kolmikliitu kuulusid Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari. Sajandi algul toimus mitmeid konflikte ja kriise: Maroko kriis, Bosnia kriis ja Teine Maroko kriis, konflikte toimus ka Balkanil. Esimene Maroko kriis tagajärjel Maroko iseseisvus säilis ning Prantsusmaale ja Saksamaale anti Marokoga majandussuhetes vabadus ning võrdsed võimalused. Bosnia kriisi järel olid Antandi riigid sunnitud tunnistama Austria-Ungari annektsiooni. Teise Maroko kriisi järel nõustus Saksamaa Prantsusma protektoriaadi kehtestamisega Marokos. Vastutasuks sai Saksamaa osa Prantsuse Kongost. Balkani ,,püssirohukeldris" sõlmisid Balkani riigid Türgi vastase liidu, esimeses sõjas sai Türgi kiiresti lüüa. Vallutatud alade jagamisel võitjate vahel puhkes teine sõda. Balkani sõjad tugevdasid Serbia positsioone, mis viis suhete pingestumiseni Austria-Ungariga. 12.ESIMENE MAAILMASÕDA (õpiku II osast lk 82-89) · Millal sõda toimus, sõja põhjused, peamised osapooled, kus toimus sõjategevus, millised
ka kõikvõimalikke eriülesannete täitjaid. Demokraatlikud omavalitsusasutused jõid ametisse määratud riigivõimu esindajatele alla. Niikaua kuni PA peale tungimas, ei tulnud nendest omavalitsuste õiguste rikkumisest erilist probleemi. Kuid al jaan 1919 hakkasid Maanõukogu juhatusele laekua üha uued kaebused, milles protesteeriti keskvõimu esindajate omavolitsemise vastu. Vahepeal aga veel üks Maanõukogu istunud (27.12 erakorraline koosolek, kus arutati eesti kaitsevõimalusi, SB protektoriaadi soovimine). 27.12 lükati edasi Asutava Kogu (AV?) valimised teadmatusse kaugusesse, need ei olnud ajaliselt piiratud. Jaanurai lõpuks Maanõukogu juhatus otsustas kokku kutsuda veel ühe erakorralise istungjärgu, mis avati 01.02, algas protestikirjade ettelugemisest. Protestijate toetuseks astusid välja sotsdemid, esseerid (vasakp), ja paljud teised erakonnad. Neid toetas ka Maanõukogu juhatus ja eriti selle esimees Aado Birk. Ei langetatud küll mingit konkreetset otsust, kuid andis
annaabi.ee 
