kiiresti. Tänapäevastel hoonetel ei ole sageli selle peale mõeldud, terrassid on alumise palgirea külge ehitatud või on liiga väikesed räästad ning vesi pääseb palgile hästi ligi. Samas kasutatakse puitu edukalt ka katusekattematerjalidena, siin kehtib looduslike materjalide põhitõde - õhutus peab olema väga hea. Mida kiiremini saab puit pärast vihma kuivada, seda kauem ta vastu peab. Kui tegemist on lokaalse vigastusega, võib teha proteesimist, mille põhimõte on, et mädanenud koht puhastakse ja asemele paigaldatakse sobiv uus proteesitükk. Alusta vundamendist Uus toonitab, et palkmaja renoveerimisel on oluline tööde järjekord. "Sageli juhtub nii, et ostetakse maja ja esimese asjana lüüakse peale uus katus. Seejärel alles hakatakse vaatama, mis allpool sünnib," sõnab ta. "Tihtilugu on seinapalke palju raskem vahetada pärast, kui hoonel on juba uus katus peal. Õigem oleks ka parandustöid alustada vundamendist, siis
vundamendi ja seina vahelise hüdroisolatsiooni tegemine; välislaudise renoveerimine; soojuskadude (läbipuhutavus, soojusjuhtivus, külmasillad) vähendamine. Enne renoveerimistöid tuleb alati selgitada välisseinapalkide seisukord. Tüüpilised kahjustunud piirkonnad on: alumised 1–3 palgirida; akende alune piirkond ja mujal, kus vesi on valgunud seina; lõuna- ja läänepoolne fassaad. Nendes piirkondades vajavad puitosad reeglina asendamist või proteesimist. Asendamise vajalikkuse hindamise juures tuleb arvestada peale biokahjustuse ka veel puidu niiskust. Kui ei ole nähtavat kahjustust, kuid mõõtes saadakse puidu niiskuseks üle kiu küllastuse (>30 %) tuleb puit vahetada või kuivatada. Biokahjustunud puidu kuivatamisel peab lõppniiskus olema <15 % (selle juures puidus olev võimalik mädanikkahjustus hävib). Seda on välitingimustes raske saavutada. Seina jääva puidu niiskus tuleb mõõta. Oluline
annaabi.ee 
