● Sõltuvalt hoone laiusest oli kandekonstruktsioon lahendatud lihtsa sarikas-penn lahendusega või laiematel hoonetel toolvärk- konstruktsioonina (Joonis 2.4). ● Katuste soojustus paiknes peamiselt pööningu vahelael, kuna algselt ei olnud planeeritud katusealust eluruumidena kasutusse võtta. ● Puust taladega laed all- ja pealpool eluruume pidid olema mustalagedega ja soojustpidava vahetäitega. Joonis 13.13 Sarika proteesimised. Katuste kandetarindid Katuste läbiviigud Joonis 2.8 Peamised lekkekohad katuste läbiviikude juures: Joonis 2.4 Katuse kandekonstruktsioonid uuritud elamutes antennikinnitused, katuseluugid, korstnad. Katuste kattetarindid Katuste kattetarindid ●
Kahjustatud osa tuleb eemaldada (vähemalt 227 0,5 m kaugusel kahjustusest) ning asendada puidust või metallist proteesiga (Joonis 13.13). Puitproteesi kasutamisel tuleks see katta immutusvahendiga. Majaomanikul või kasutajal on soovitatav küsida konstruktsioonide kandevõime kohta nõu pädevalt ehitusinsenerilt. Kandekonstruktsioonide väljavahetamise või renoveerimise korral tuleb teha ehitusprojekt. Joonis 13.13 Sarika proteesimised. Amortiseerunud katusekate tuleb vahetada uue vastu. Enne katuse väljavahetamist on otstarbekas kontrollida, kas katuse veepidavust saab tagada remontimisega. Siiski tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et katus on hoone kestvuse tagamisel kriitilise tähtsusega ja siin liiga suurte riskide võtmine (jäetakse alles kohati lagunenud katusekate) ennast ei õigusta. Puitkorterelamute originaalne katusekate on olnud peamiselt valtsplekk. Seega