SISUKORD VÄRVIPIMEDUS..................................................................................................................2 AJALUGU..............................................................................................................................2 VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID............................................................................................... 3 TEKKEPÕHJUSED...............................................................................................................5 Geneetiline värvipimedus................................................................................................ 5 Omandatud värvipimedus............................................................................................... 5 SÜMPTOMID........................................................................................................................6 LEVIK...........................................
nägemise ja ruumilise lahutusvõimega) häirega tajuda erinevate lainepikkustega valgust. AJALUGU Esimesena kirjeldas värvipimedust John Dalton, kelle nimest pärineb ka sõna daltonism. 1794. aastal avaldas ta uurimuse pealkirjaga "Erakordsed faktid värvide nägemise kohta." Temal endal oli deuteranoopia (rohelise värvi tajumise võimetus), mille ta avastas puu otsast õunu korjates. VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID Protanoopia (protanomaalia) Võimetus tajuda punast, oranzi ja kollast. VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID Deuteranoopia (deuteranomaalia) Võimetus eristada punast ja rohelist. VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID Tritanoopia (tritanomaalia) Võimetus tajuda sinist ja kollast (esineb harva). VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID Akromatopsia Täielik värvitaju puudumine (esineb harva). TEKKEPÕHJUSED Geneetiline värvipimedus kaasasündinud vorm pärandub Xkromosoomi vahendusel
kokkupuude teatud kemikaalidega. Ajalugu 1794.aastal avaldas inglise keemik John Dalton sellel teemal esimese uurimuse pealkirjaga "Erakordsed faktid värvide nägemise kohta" Avaldumine See on suguliiteline ehk X-kromosoomiga päritav haigus, mis esineb seetõttu valdavalt meestel. Sümptomid Olenevalt värvipimeduse vormist on häiritud erinevate värvide nägemine/eristamine: Protanoopia (punase-rohelise värvipimeduse vorm) - inimene ei suuda eristada rohelist ja sinist ning punast ja lillat. Deuteranoopia - (roheliste kolvikeste puudus) isik ei suuda eristada oranze, rohelisi, pruune ja kahvatu-punaseid toone. Diagnoosimine Värvipimedust saab diagnoosida vastavate jooniste/piltide alusel Ravi ja ennetamine Kaasasündinud värvipimedust ravida ei saa. Omandatud juhtudel ravitakse seda põhjustanud haigust/traumat
Seetõttu haigestuvad sagedamini mehed (naistel on kaks Xkromosoomi ning kui üks neist kannab haigust, siis teine on tavaliselt terve ja seega haigus ei avaldu; meestel on üks X ja üks Ykromosoom). Värvipimedus võib avalduda väga erinevate vormide ning raskusastmetega. Sümptomid Enamikul värvipimedatest isikutest on siiski see haigus vähehäiriv. Olenevalt värvipimeduse vormist on häiritud erinevate värvide nägemine/eristamine: Näiteks protanoopia korral (punaserohelise värvipimeduse vorm) ei suuda inimene eristada rohelist ja sinist ning punast ja violetset värvi ehk kui neid värve näidata talle koos (kõrvuti), siis näeb ta neid ühtlase hallina. Deuteranoopiaga (roheliste kolvikeste puudus) isik ei suuda eristada oran ze, rohelisi ja pruune toone. Kui värvipimedus on omandatud (trauma või haiguse tõttu), siis võivad esineda ka muud ilmingud vastavalt põhjusele. Diagnoosimine
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP1 Liana Veremi VÄRVIPIMEDUS Referaat Nägemise uurimise alustes Juhendaja:Cintia Räppo Tallinn 2018 SISUKORD VÄRVIPIMEDUS..................................................................................................................3 AJALUGU..............................................................................................................................4 VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID................................................................................................5 TEKKEPÕHJUSED...............................................................................................................7 Geneetiline värvipimedus................................................................................7 Omandatud värvipimedus........................................
NÄGEMINE - Tähtsaim mittekontakne meel. Nägemist stimuleerib valgus. Objektid kas kiirgavad,peegeldavad või neelavad valgust. · Valgust saab iseloomustada: -lainepikkusega (nähtava valguse spekter on 360-760 nm). -intensiivsusega (vrdl amplituud; kiirgusenergia hulk ajas). NB! Värvilist valgust pole olemas! - see mida me värvidena näeme, on erinevate lainepikkuste nähtav kiirgus (peegeldus), st ilma vaatlejata pole ka värvi!(nt kui räägitakse `sinisest valgusest', siis tähendab see, et räägitakse valguse neist lainepikkustest, mis tekitavad `sinise' aistingu,st nähtava spektri lühemad lainepikkused). Elektromagnetiliste lainete nähtav spekter (360-760 nm) : Silm: Silmas on mitmed abistruktuurid, näit. lääts (lens) ja vikerkest e. iiris, mis tagavad sobiva proksimaalse stiimuli, s.t. võrkkestakujutise (retinal image) tekke. Ühe silma nägemisväli umb 150, ja kahel kokku 200 kraadi,kõrgus 135 kraadi. (NB! Proksimaalne stiimul e.reetinaku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
