Ta arvas et filosoofia ülesanne on aidata inimestel saada õnnelikuks, vabaneda kannatustest. Oli atomist. Protagoras - oli sofist, kes hakkas ühe esimese filosoofina oma õpetuse eest raha võtma. Teda v'ib pidada esimeseks väitlusõpetajaks. Ta õpetas, et kõik on tõde mida tõeks peetakse. Millistena asjad näivad mulle, sellised nad ongi minujaoks, millistena nad näivad teistele inimestele, sellised nad ongi tema jaoks. Gorgias- Õpetas vastupidiselt Protagorasele, et kõik on vale, mida tõeks peetakse. Oma teoses ,,Mitteolevast ehk loodusest" esitas ta kolm väidet: Mitte midagi ei ole olemas. Kui miski olekski olemas, siis poleks see tunnetatav. Kui miski oleksi tunnetatav siis poleks tunnetatu väljendatav. Kuulus sofistide hulka. Zenon Eleast sai kuulsaks apooriatega argumentidega, et pole võimalik paljusus ning liikumine. Kuulus Elea koolkonda. Herakleitos- Herakleitose filosoofia kõige iseloomulikumaks jooneks on tema arusaam
Protagorase kohta, mille pärimus on talletanud: Protagoras kui sofist olevat ühe oma õpilasega teinud lepingu, et tollel ei ole vaja tasu õpetamise eest maksta mitte kohe, kui ta õppima asub, vaid alles peale seda, kui ta on stuudiumi läbinud ja tänu sellele võitnud oma esimese kohtuprotsessi. Õpilane saabki õpetuse kätte, ei võta aga paraku ette ühtegi kohtuprotsessi. See asi muidugi Protagorasele meeltmööda ei ole, sest nii jääb ta ju oma tasust ilma, aga ei saa ka õpilast milleski süüdistada, sest leping oli sõlmitud selliselt, et alles peale esimest võidetud kohtuprotsessi oli õpilane kohustatud tasuma. Protagoras leiab sellest olukorrast väljapääsu. Ta ütleb õpilasele: ma annan nüüd su ise kohtu alla süüdistades sind selles, et sa ei ole mulle õpetamise eest tasu maksnud, ning nõudega, et kohus
annaabi.ee 
