sõjaretke Beneluxi maade ja Prantsusmaa vastu Nõukogude Liit Eestile, Lätile ja Leedule sõjalise jõu ähvardusel ultimaatumid, nõudes täiendavate väekontingentide maalelubamist ja sovetimeelsete valitsuste ametisseseadmist Balti riigid võtsid ultimaatumid vastu ja okupeeriti Punaarmee poolt Jüri Uluotsa valitsus astus tagasi. 21. juunil seati NSVL näpunäidete järgi ametisse prosovetlik nukuvalitsus (peaministriks Johannes Vares), alustati sovetiseerimisega Juulis viidi kiirkorras läbi mittevabad, Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olnud parlamendivalimised kokkuastunud nukuparlament kuulutas Eesti ,,nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks" ning võttis ametlikult suuna NSV Liiduga ühinemisele USA ei tunnusta Balti riikides jõuga toime pandud muutusi. See oli
ähvardusel ultimaatumid, nõudes täiendavate väekontingentide maalelubamist ja sovetimeelsete valitsuste ametisseseadmist. Tallinn ja Eesti põhjarannik olid juba 14. juunil Balti laevastiku poolt blokeeritud. Kõik Balti riigid võtsid ultimaatumid vastu ja okupeeriti Punaarmee poolt. Eesti okupeeriti vastavalt pealesunnitud „Narva diktaadile” 17. juunil, Jüri Uluotsa valitsus astus tagasi. 21. juunil seati NSV Liidu näpunäidete järgi ametisse prosovetlik nukuvalitsus (peaministriks Johannes Vares), alustati sovetiseerimisega. Juulis viidi kiirkorras läbi mittevabad, Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olnud parlamendivalimised. Kokkuastunud nukuparlament kuulutas Eesti „nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks” ning võttis ametlikult suuna NSV Liiduga ühinemisele. Et näidata toimuvat riigipööret üldrahvaliku revolutsioonina, organiseeriti rohkearvulisi rahvakoosolekuid, kus võtsid sõna Eesti kommunistid ja korda pidas Punaarmee
annaabi.ee 
