Poiste suurenev empaatiline reaktsioon tüdrukute suhtes osutab, et kui tüdrukute suhtes võib olla kaitsev kuna see on kooskõlas maskuliinse rolliga, siis on hulga vähem vastuvõetav sellise toetuse pakkumine teisele poisile. Nad leidsid, et Kenyalt, Mehhikost ja Filipiinidelt pärit lapsed käitusid Prosotsiaalsemalt kui Okinawast, Indiast või USA-st pärit lapsed. Uks eriti tähtis erinevus kultuuride vahel oli majapidamistööde jaotuses, eriti nooremate laste puhul. Prosotsiaalsemad olid need kultuurid, kus naiste panus perekonna ettevõtlusesse oli suurim. Seetõttu delegeerisid nad rohkem tegevusi oma lastele, andes neile võimalusi arendada oma prosotsiaalset käitumist. Esimeses (kuni 4. või 5. eluaastani) ei saadud reeglitest aru. Teises staadiumis (vanuses 4-5 kuni 9-10 aastat) arvati, et reeglid tulevad kõrgemalt autoriteedilt (nt täiskasvanud, jumal, linnavolikogu) ja neid ei saa muuta. Kolmandas staadiumis
teooria kohta on tehtud mitmesugust kriitikat. a) sooline aspekt => uuriti vaid mehi. b) kultuuriline aspekt => läänelik, autonoomiat pooldav linnaühiskond. c) ealine aspekt => lapsi mittekõnetavad dilemmad. d) arutluskäigust lähtuv järeldamine kõlbelise/moraalse arengu üle. Tegelikult võib arutluskäik (hüpoteetiline, turvalises olukorras) ja reaalne käitumine (kriisisituatsioon, tegelikult probleem käes) väga erineda. 5. Paljud uurimused on näidanud, et tüdrukud on prosotsiaalsemad kui poisid. Millest see tuleneb? b) soostereotüüpne suhtumine (et tüdrukute puhul on selline käitumine soovitavam ja loomulikum kui poiste puhul). c) eakaaslaste surve (prosotsiaalset käitumist ei peeta kaaslaste poolt „mehelikuks“). Mõiste: kõlbeline areng. Moraali, eetilise käitumise areng. Teiste inimeste tunnete tajumine ja mõistmine. Väärtused ja hoiakud. Arusaam õigest ja valest. Laste moraalne areng...liikumine. Konkreetselt •=> üldisele. Enesekeskselt ja vahetult
annaabi.ee 
