· Kas laps suudab teist näha, kuulda, mõista ja vastata teise ettepanekutele · Kas laps suudab koos tegutseda nii verbaalsel kui ka mängulise tegevuse tasandil Kas laps on vaba emotsionaalse käitumise stereotüüpidest. Sotsiaalne kompetentsus- Lapse sotsiaalses arengus on olulised mitmesugused ühismängud, milles laps õpib teisi lapsi tundma, arvestama ja nendega suhtlema. Sotsiaalmäng nõuab teatud oskusi, milleks on kooperatsioon, valmisolek prosotsiaalseks käitumiseks, oskus arvestada kaasmängijaid jne. · Lasteasutuses sõltub mäng mitmetest tegutitest: õpetajate hoiakutest, mänguvahenditest jne. · Mäng, mis toimub vaid õppimisele ja saavutustele orienteeritud keskkonnas ( nn akadeemilises keskkonnas), ei ole enam vaba mäng. Sotsiaalse kompetentsuse moodustavad oskused, mis omandatakse sotsialiseerumisprotsessis. Sotsiaalse kompetentsuse kujunemisel on vaieldud selle üle,
NELJAS SEMINAR Prosotsiaalne käitumine on iga vabatahtlik, kavatsuslik tegevus, mis annab positiivse või kasuliku tulemuse vastuvõtja suhtes, arvestamata seda, kas tegevus on tegijale kulukas mõju poolest neutraalne või kasulik. Selles tähenduses eristub see "altruismist", mis väidab selgelt, et teiste aitamine põhjustas tegijale mingi kulu. Laiemas tähenduses võib prosotsiaalseks käitumiseks nimetada abistamist, lohutamist ja jagamist. Grusec jt märgivad, et lapse üldine võime vaadata asju teiste vaatenurgast mõjutab tema võimet väljendada emotsionaalset reaktsiooni teise isiku stressi suhtes kindlas kontekstis. Näiteks lastel, kes väljendavad regulaarselt ja intensiivselt negatiivseid emotsioone, ilmneb vähem empaatiat ja rohkem isiklikku närvilisusi, kui nad puutuvad kokku teise isiku stressiga
annaabi.ee 
