päranduseks. Luuletaja arvates ühendas vooruse mõiste atleetikat ja eetikat, see tähendab väljendas harmoonilise isiku ideaali. Pindarose luulet iseloomustavad raskepärane stiil, assotsiatiivsus, kõnekujundite rohkus ning sõnalooming. Pindarose looming oli antiikajal jaotatud 17 raamatusse, mis hõlmasid mitmesuguseid koorilüürika liike: epiniikione, paiaane, ditürambe, prosoodione, porteenine, enkomioone, hüporeeme ja epitalaamione. Tänini on säilinud 4 raamatut 45 üksikteosega: need on oodid olümpia, Delfi (pythia), Isthmose ja Nemeo mängude võitjate (vankrisõitjate, jooksjate, flöödimängijate) auks. Pindarose looming on mõjutanud Euroopa rahvaste luulet alates Renensansi- ja Barokkajastust. Epiniikion Etna Hieronile
organiseeritud jumalakummardamiseks õppinud koori, komponeeritud muusika, koreograafia ning kohaga iga-aastasel teatrifestivalil prooimion eellaul prosoodion pidulik rongkäigulaul, koorilaululiik; lauldi pidustustel grupi meeste ning ühe naise poolt, kes kandis lilli, pühasid sümboleid ning ohvreid jumalatele, protsessioonid olid sageli ametlikud, eputavad, tihti osales ka teisi tantsijaid/koorilauljaid, paljud poeedid kirjutasid prosoodione, usulist luulet ning võitsid auhindu festivalidel Vana-Kreeka muusikalised instrumendid Vt Lisa 3. 14 Kristel Lepik SOSE.01.139 27.01.2006
annaabi.ee 
